ajalooliseks isikuks ja ja viikingite rolli Vene riigi loomise protsessis üsna oluliseks. Vana-Vene riigi tekkeaja suhtes langevad arvamused kokku see on aasta 882. Slaavlaste uskumused ei moodustanud päris ühtset süsteemi, esines piirkondlike laene ka naaberrahvastelt. Tähtsal kohal idaslaavlaste usundis oli surnute austamine ja esivanemate kultus. Näiteks mälestati lahkunuid kalmetel ühissöömingute ja joomingutega nii peiete ajal kui hiljemgi. Esivanemate kultusega seostus ka majavaim(domovoi) keda arvati elavat kolde või ahju all ja kellele ohverdati. Loodusvaime peeti pahatahtlikeks, sellepärast oli keskpäeval põllul töötamine keelatud. Idaslaavlaste jumaluste seas seisid tähtsal kohal päikesejumalad Svarog ja Dazbog, karjajumal Veles, piksejumal ja hiljem sõjajumalaks kuulutatud Perun, tuulejumal Stribog, viljakusejumalanna Mokosa. 980. aasta paiku üritas
· Riigi tekkeaja suhtes langevad arvamused kokku . 882a peale Rjuriku surma olevat yks tema lähikondlasi Oleg koondanud P-Venes elavate eri päritolu hõimude väed, vallutanud Kiievi ja pannud nii aluse yhtsele V-Vene riigile Muinasusund ja ristiusu vastuvõtmine · Tähtsal kohal surnute austamine ja esivanemate kultus. Lahkunuid mälestati kalmetel yhissöömingute ja joomingutega nii peiete ajal kui hiljemgi. · Esivanemate kultusega seostus ka majavaim, keda arvati elavad kolde või ahju all. Talle ohverdati. · Loodusvaime peeti ysna pahatahtlikuks. · Tähtsal kohal päiksejumalad: Svarog ja Dazbog. Karjajumal Veles, piksejumal ning hiljem ka sõjajumalaks kuulutatud Perun. Tulejumal Stribog. Viljakusejumalanna Mokosa (kaitse all ka naiste käsitöö) · Vladimir suurvürst, kes yritas 980 a. läbi viia muinasusu reformi, rajades Kiievisse üleriigilise panteooni
kummardamiseks Jumala poole, seejärel rändavad ingel ja hing paradiisis ja põrgus, kus ingel näitab põrgu kannatusi ja paradiisi õndsusi. Üheksandal päeval hing puhkab, külastab oma matmiskohta ning paika, kus ta on elanud. Järgnevalt näitab ingel hingele kohti, kus ta on patustanud. Neljakümnendal päeval külastab hing kodu viimast korda ning seejärel läheb ta juba Jumala ette ja talle määratakse koht tema teenete kohaselt. Peiete funktsioon on hinge abistamine ja tema valu leevendamine ( 1999: 524-526). Peale sugulaste, sõprade ja tuttavate kutsuti peietele vaeseid ja vigaseid, neile anti ka surnu riided ja muud esemed. Annetati ka kiriku juures. Õigeusklike arusaamade kohaselt olid peied armuand külalistele, kus iga külaline peaks kogu südamest palvetada surnu hinge eest ( 2004: 225). Luterlased mälestavad surnut matustele järgneval päeval, järgmisel pühapäeval, üheksa päeva