See, et ta loomi otsis ja avastas, siis sellega võime nimetada reisi ka avastusretkeks, sest nad otsisid ja avastasid uusi haruldasi loomi. 6. Milliseid probleeme tekkis seoses looduskeskkonnaga? Probleemideks olid läbipääsmatud kohad. Liigelda oli mõndades kohtades väga raske. Näiteks kui mõned pöösad on liiga lopsakad ja nendest ei ole võimalik läbi pääseda. Paljusid loomi oli väga raske kätte saada. Paljud loomad olid pugenud oma peidukohtadesse. Nt nad otsisid mõnda huvitavat liiki. Nad suitsetasid puid, et vaadata kas siis tuleb sealt välja mõni huvitav liik. See palavus, mis seal oli, nendele väga vaevarikas ja palavus väsitas neid ja kui oli vaja kuskilt ülesse ronida, oli väga raske. 7. Milliseid probleeme tekkis suhtlemisel kohalike elanikega? Kohalike inimestega ei olnudki probleeme. Kõik said sõbralikult läbi. Võimalik, et probleemiks võis tulla keele kasutus. Tähendused eri asjadel olid erinevad. 8
mustreid. Looma nahk on sile või peensõmerjas. Tähnikvesilik on rangelt seotud metsadega, eelistades leht- ja segametsi ja vältides avamaastikku. Ta elutseb varjulistes ja niisketes paikades ning on öise eluviisiga. Vaid mõnikord pärast vihma võib tähnikvesilikku näha ka päeval liikumas, tavaliselt on nad peitunud pehkinud kändudesse, mahalangenud puude koore alla ja teistesse peidukohtadesse. Oktoobrist alates on vesilikud talveunes, asustades lehehunnikuid, mutiurge, ka keldreid ja kartulikoopaid, kus nad asetsevad 3...5 isendist koosnevate gruppidena. Pärast ärkamist märtsi lõpul või aprillis siirdub tähnikvesilik vette, eelistades madalaid ja soojaveelisi tiike, järvi, kraave või ojasid. Vesilike sigimisperiood on pikk ning see kestab juuni lõpuni. Pulmaajal muutuvad vesilikud erksavärviliseks ning isaste seljale kasvab
Looma nahk on sile või peensõmerjas. (http://bio.edu.ee/loomad/2paiksed/TRIVUL2.htm) Tähnikvesilik on rangelt seotud metsadega, eelistades leht- ja segametsi ja vältides avamaastikku. Ta elutseb varjulistes ja niisketes paikades ning on öise eluviisiga. Vaid mõnikord pärast vihma võib tähnikvesilikku näha ka päeval liikumas, tavaliselt on nad peitunud pehkinud kändudesse, mahalangenud puude koore alla ja teistesse peidukohtadesse. 26 Oktoobrist alates on vesilikud talveunes, asustades lehehunnikuid, mutiurge, ka keldreid ja kartulikoopaid, kus nad asetsevad 3...5 isendist koosnevate gruppidena. Pärast ärkamist märtsi lõpul või aprillis siirdub tähnikvesilik vette, eelistades madalaid ja soojaveelisi tiike, järvi, kraave või ojasid. Vesilike sigimisperiood on pikk ning see kestab juuni lõpuni
annaabi.ee 
