veenduda, et miski välja ei jäänud. Descartes arutleb kuidas geomeetrid jõuavad oma kõige raskemate tõustusteni kasutades pikkasid ahelikke, mis koosnesid lihtsatest ja kergetest põhjendustest. Siit tuleb järeldus, et kõik inimlikku tunnetusse kuuluda võivad asjad on isekeskis samasuguses järgnevuses. Kui seejuures kasutada eeltoodud reegleid siis ei või olla nii kättesaamatuid teadmisi, milledeni lõpuks välja ei jõutaks, ega nii peidetuid, mida ei avastataks. Oma eeskujuks võtab Descartes matemaatikud, kuna just nemad olid need, kes suutsid leida teadustes mõned tõestused ehk mõned kindlad ja evidentsed põhjendid. Kui ma mõtlen sellele kuidas lahendadakse geomeetrias hulknurga pindala siis mõistan hästi kuidas hoitakse kinni tarvilikust korrast. Üksteisele järgnevuse kord on tähtis kuna lõpptulemus (hulknurga pindala) on nö kõrgemail astmel. Selle astmeni jõudmiseks tuleb
Kõige oluliseim pööre toimus 1985. aasta märtsis, mil võimule tuli Gorbatsov ning mis lõppes Nõukogude impeeriumi krahhiga augustis 1991. Perestroika majandusreformide väljakuulutamine 1987. aastal tähendas varasemast suuremat liberaalsust. Selle tulemusel tugevnes ka vastupanu Nõukogude valitsussüsteemi vastu okupeeritud riikides. (Rähesoo 2011: 446) See viis aga aina suuremale eneseteadvusele. Kunst, mis oli juba varasemalt täis poliitilisi peidetuid vihjeid sai aina suuremaid võimalusi enda sõnumi levitamiseks. Tekkisid massiliikumised, esimesed vabad valimised, ,,Balti inimkett" ning ,,laulev revolutsioon". Aina rohkem hakati enda õiguste eest seisma ning see kajastus ka teatris, kus hoiti aina selgemat poliitilist joont. Kuigi teater jäi õitsengu ajal natukese rohkem tahaplaanile, võib siiski ära märkida teatri üleüldist rolli kui ühiskondliku vastupanu ja meelsuse edasikandja.
juutide saatus eri riikides erinev, millised olid Saksa okupatsioonirežiimide erinevad vormid. Sellega seoses kerkib alati kõlbelisi küsimusi. Kerge on hukka mõista neid, kes keeldusid juute peitmast või oma juudist naabreid aitamast, tuleks analüüsida ka nende olukorda ja võimalikke motiive. Arvestades ajaloosündmuste erinevaid tõlgendusvõimalusi, peaks õpilastel olema võimalus juurelda holokausti üle, k.a päästjate valikute üle, kes pidid peidetuid aidates iga päev otsustama, kas ikka tasub riskida iseenda ja oma perekonna eluga või mitte. Tuleks otsida vastuseid ka küsimustele, miks liitlased ei teinud rohkemat juutide päästmiseks; miks Judenräte (juutide omavalitsusasutused getodes) mõned esindajad koostasid nimekirju oma rahvuskaaslaste surmalaagritesse küüditamiseks; miks enamik inimesi okupeeritud riikides ei teinud midagi oma juutidest naabrite aitamiseks ning mõelda järele selle üle, miks
annaabi.ee 
