Prk nr. meetri N/mm2 mõõtm [cm2] [N] 2 näit ed üksik [mm] a b üksik Keskm keskm 4 117,7 117 13770,9 176 29333 213,0 5 119,5 111 13264,5 176 29333 214,3 216,3 22,1 6 119,3 112 13361,6 172 28667 221,6 Pehmenemistegur Kpehm = Rs(immutatud) / Rs(kuiv) =22,1/30,8=0,72 4.4 Katsetatud proovikehade paindetugevus Tabel 4.4 Proovik Paindetugevus Manom eha Purusta [N/mm2] eetri Prk nr. mõõtme v jõud näit kgf/ cm2 N/mm2 d [mm] [kgf]
ristlõik [cm ] näit [N] 2 e üksik mõõtm ed a b üksik Keskm keskm 4 117,7 117 13770,9 176 29333 213,0 5 119,5 111 13264,5 176 29333 214,3 216,3 22,1 6 119,3 112 13361,6 172 28667 221,6 Pehmenemistegur Kpehm = Rs(immutatud) / Rs(kuiv) =22,1/30,8=0,72 5.4 Katsetatud proovikehade paindetugevus Tabel 4.4 Proovik Paindetugevus Manom eha Purusta [N/mm2] eetri Prk nr. mõõtme v jõud näit kgf/ cm2 N/mm2 d [mm] [kgf]
kõrgus [mm] 100 120 150 65 0,85 0,81 0,75 88 0,95 0,91 0,85 100 1 0,96 0,9 Normaliseeritud survetugevus kuiva kivi puhul: 𝑅𝑘 =0,91*38,38=34,93 N/mm² Normaliseeritud survetugevus immutatud kivi puhul: 𝑅𝑖 =0,91*34,84=31,70 N/mm² 6 5.6. Lisa Pehmenemistegur arvutatakse valemiga: 𝑅𝑖 𝐾𝑝 = 𝑅𝑘 34,84 𝐾𝑝 = =0,91 38,38 6. JÄRELDUSED Tihedus on seoses keha massi ja mahuga. Proovikehade keskmiseks tiheduseks tuli 1977,07 kg/m³. Erinevatest allikatest uurides on meie katsekehade tihedus üsnagi sarnane teiste silikaattelliste tihedustega. Silikaatkivide brutokuivtiheduse alusel tuli katsekehadel klassiks 2,0. Veeimavus on kapillaarjõudude toimel materjalisse imendunud vee hulk. Veeimavust
Q on filtreeruva vee hulk (m3 / s); A on filtratsioonivoolu põiklõikepindala (m 2); H on kahe põiklõike vaheline rõhulang (m); l on nende põiklõigete vahekaugus (m) (piki voolu). Pinnase veekindluse seisukohalt on olulised pinnase pundumine (mahu suurenemine märgumisel) ja leondumine (sisesidemete purunemine märgumisel, millega kaasneb niiskuse järsk kasv ja kandevõime suur langus). Kaljupinnased vees ei lagune, kuid pehmenevad. Seda iseloomustab pehmenemistegur - - veeküllastunud ja kuiva kivimi survetugevuste suhe. 2.3.4. Deformatsioonimoodul. Pinnase deformatsioonimoodul - E - iseloomustab pinnase kokkusurutavust ja on tinglikult Hooke´i elastsusmooduli analoogiks pinnasemehaanikas, kuid erinevalt Deformatsioonimooduli saab arvutada poorsusteguri ja koormuse omavahelise seose järgi (katse ödomeetriga, stabilomeetriga) so tingimustes, kus puudub pinnase külglaienemise võimalus
annaabi.ee 
