valguse ning looduse ja uhketes tualettides inimeste sidumine ühtseks maaliliseks ja elurõõmsaks tervikuks. Elurõõm on Watteau töödes tihti segunenud lüürilisuse ja melanhooliaga. Kuigi ka tema piltide peateglased on peamiselt pidutsejad, ei samastu ta nendega, vaid vaatleb neid nagu nukralt kõrvalt. ("Palverännak Kythera saarele") Jean-Antoine Watteau Pilgrimage to Cythera Graafikas viljeleti eriti innukalt pehmelakki ja metsotintot. Need tehnikad võimaldasid kõige õrnemaid varjundeid. Samuti tehti edasi ka oforti, vasegravüüri ja muid tehnikaid. Väga levinud oli värviline graafika. https://karinakunstiajalugu.weebly.com/rokokoo.html https://et.wikipedia.org/wiki/Rokokoo http://entsyklopeedia.ee/artikkel/rokokoo2 Vaata äkki leiad siit veel pilte ja infot http://kaajalugum.blogspot.com.ee/2014/02/rokokoo.html Muusikas rokokoomuusika esindajaid on F. Couperin, G. B. Pergolesi, J.-P. Rameau, G. P
Pildil istub professor Ivanov toolis, silmad kinni ning rusikas toetuseks nina all. Ma tunnetan maali vaadates mõttelisust ning tundelisust. Maalil on kasutatud madalaprofiililisi värve: must, valge, hall ning tuhm ja kollakas beez. Maal, mille paneksin väga hea meelega enda seinale. Mikkeli muuseum Esimese teosena Mikkeli muuseumis (kõik teosed, peale neljanda, on Eduard Wiiraldi looming) valisin `Rahutus (Üksindus)', loodud 1950-1952 kasutades pehmelakki. Pildil on kujutatud peakattega naist, kes on nähtavasti mere ääres ning ümberringi pole teisi isikuid. Naise näost väljendub tühjus, kuid osaliselt võib tunda kerget õnnetut olekut. Pilt on hallides toonides. Isiklikule arvamusele toetudes ütlen, et maal annab hästi edasi emotsioone ning mulle meeldib! Teine teos oli `Lamava naise pea', maalitud 1948. aastal kasutades kuivnõela. Mõtteid on mitmeid: kas kujutatud naine on surmavoodil, lihtsalt väsinud ilmega või hoopis midagi
voolav. Külmad roonid, töödes rokokoolik õhulisus ja inglaslik tagasihoidlikkus. Beauforti krahvinna portree Poiss sinises Tema portreid isel. Graatsilisus, haprus ja õrnus, nad oleks justkui portselanist. Ta pani aluse ka inglise maastikumaalile, maalides lihtsaid, poeetilisi pilte Inglismaa loodusest. Vestlus pargis Leedi Frances Duncombe 15. ptk. Rokokoo skulptuur ning graafika 18. saj. oli eelkõige graafika õitseajaks. Kasutati pehmelakki(sügavtrüki tehnika, mille korral metallplaat kaetakse pehmegrundiga ja selle peale asetatakse krobeline paber, millele kantakse joonistus) ja metsotintot(söövitav plaat töödeldakse korniliseks, seejärel kantakse plaadile joonistus. Tõmmisele on omane sametine varjundirikkus), mis võimaldasid õrnemaid varjundeid, aga ka oforti(joonistus kantakse ofordinõela abil happekindla lakiga kaetud metallplaadile, mis seejärel asetatakse happesse. Hape söövitab metalli ainult joonise kohalt
Kuulsamaid selle aja portretiste olid JOSHUA REYNOLDS (1723-1792) ja THOMAS GAINSBOROUGH (1727-1788). Nende lähtekohaks oli van Dycki paraadportree, kuid õukondlaste asemel kujutatakse nüüd maa-aadlikke ja kõrgemat keskklassi. Inimeste figuurid on enamasti heledamad kui taustal olev loodus, mille visandlik ja varjundirohke maalimislaad on eriti vaimustav. 18.saj. oli graafika õitseajaks. Eriti innukalt viljeldi rokokoostiili päevil pehmelakki ja metsorintot, mis võimaldas kõige õrnemaid varjundeid, aga ka oforti, vasegravüüri ja teisi tehnikaid. Väga levinud oli värviline graafika. Suur erinevus valitses õukondliku ja rahvaliku graafika vahel. Esimeses armastati kõike seda, mida maalikunstiski kiindumus pikantsete stseenide vastu viis mõnikord avaliku erootika ja isegi pornograafiani. Graafikud omandasid virtuoossuse uhkete tualettide, interjööride ja ka maastiku täpseks edasiandmiseks must- valge tehnikas.
annaabi.ee 
