kukrus nt:sipelgasiillased. Nende suguelundkond meenutab roomajate oma: kaks juha suubuvad kloaaki.Pärast koorumist imevad pojad piima piimaväljakult, kuhu piim voolab piimapooridest. Nisad puuduvad. Ainupilulisetest lähemalt rääkides Ainupilulised on imetajate selts, kuhu traditsiooniliselt paigutatakse kõik ürgimetajate alamklassi kuuluvad liigidPraegu elab ainupilulisi ainult Austraalias ja Uus- Guineas, kuid fossiilseid ainupilulisi on leitud ka mujalt. Pehmekoelistest munadest kooruvad pärast kümnepäevalist munasviibimist vähearenenud pojad, kes sõltuvad täielikult ema hoolitsusest. Ainupilulisi peetakse küll primitiivseteks, sest nad munevad, ometigi on neil kõik teised imetajatele omased tunnused, nagu karvkate, püsisoojasus ning nad imetavad oma loomi piimaga. Pilte ürgimetajatest Tuntuimad ürgimetajad on nokkloom,sipelgasiil ja nokissiil. Nokkloom Sipelgasiil
Egiptuse rõivastuse eripäraks oli plisee kasutamine. Plisee oli väga peen ja karge, andis rõivastusele erilise suursugususe. Lihtrahva rõivastus oli tavaliselt lühem ja kitsam kui ülikutel. Sageli kanti töötades vaid skentit või töötati alasti. Lapsed, vaatamata seisusele olid alati alasti. KANGAD Kõige sagedamini kasutatud rõivamaterjalideks olid linane ja villane, (vähem puuvillaseid), millest valmistatud kangad võisid varieeruda õhukestest ja pehmekoelistest kuni paksude ja teki taolisteni Linased kangad olid mõnikord erakordselt õhukesed Suurem osa riideesemeid oli lambavalget värvi. Üleriided olid tumedatoonilised- roostekarva või mullatoonides pruunid JALATSID Siseruumides käisid paljajalu kõik, väljas tegid seda vaid alamklasside esindajad. Nii mehed kui naised kandsid sandaale (osadel neist olid ninad ülespoole pööratud), mida sai jala külge kinnitada mitmel eri viisil.
Lühikest piklikku riidetükki, mis kinnitati paremal õlal, nimetati chlamyseks ning seda kanti mõnikord põlvini ulatuva kitooni peal. Kangad: Tänapäevani on säilinud mõned MuinasKreeka kanganäidised. Üks kangatükike on kahtlemata siid, kuigi seda hinnalist materjali esines siis veel väga harva.. Muinas Kreekas oli kõige sagedamini kasutatud rõivamaterjalideks linane ja villane, millest valmistatud kangad võisid varieeruda õhukestest ja pehmekoelistest kuni paksude ja tekitaolisteni. Villast vilti kasutati mütside ja kübarate valmistamiseks, tavalist villast kangast himationide ja chlamyste jaoks. Jalanõud: Siseruumides käisid kõik paljajalu, väljas tegid seda vaid alamklasside esindajad. Nii naised kui mehed kandsid sandaale, mida sai jala külge kinnitada mitmel eri viisil. Kõige tavalisem oli kimp rihmu, mis kulgesid varvaste vahelt pahkluude ümber. Kuna rihmad olid peened, oli jalalaba peaaegu katmata
Lühikest piklikku riidetükki, mis kinnitati paremal õlal, nimetati chlamyseks ning seda kanti mõnikord põlvini ulatuva kitooni peal. Kangad: Tänapäevani on säilinud mõned MuinasKreeka kanganäidised. Üks kangatükike on kahtlemata siid, kuigi seda hinnalist materjali esines siis veel väga harva.. Muinas Kreekas oli kõige sagedamini kasutatud rõivamaterjalideks linane ja villane, millest valmistatud kangad võisid varieeruda õhukestest ja pehmekoelistest kuni paksude ja tekitaolisteni. Villast vilti kasutati mütside ja kübarate valmistamiseks, tavalist villast kangast himationide ja chlamyste jaoks. Jalanõud: Siseruumides käisid kõik paljajalu, väljas tegid seda vaid alamklasside esindajad. Nii naised kui mehed kandsid sandaale, mida sai jala külge kinnitada mitmel eri viisil. Kõige tavalisem oli kimp rihmu, mis kulgesid varvaste vahelt pahkluude ümber. Kuna rihmad olid peened, oli jalalaba peaaegu katmata
annaabi.ee 
