Kaetud köbrukestega Halb liikumisvõime Lont Neel või on sisse tõmmatud Tundub nagu oleks üles paistetanud. Sissetõmmatav Kasutatakse edasiliikumiseks. Londil on kleepuva liimainega toru, mida kasutab saagi püüdmiseks. Selja projektsioonid avalduvad londil Saba Seest õõnes Respiratoorne organ Kemoretseptor Söömine ja seedimine Predaator Toitub bakteritest ja pehmekehalistest selgrootutest. Mõni liik sööb hõljumit. Suus on kutiikulast moodustunud hambad. Täielik seedetrakt- suu, neel, lühike ja sirge magu ning aanus sabaosas. Vere- ja õhuringe Puudub Gaasivahetuse jaoks organeid ei ole. Kuid kehaseinas olevate lihaste kokkutõmme paneb kehas olevad vedelikud ringlema. Tsöloomi vedelik hõlmab endas hapnikku ühendavaid rakke ja fagotsüüte. Närvisüsteem Lihtne närvisüsteem
ainevahetuse käigus hapnikku tunduvalt varem, kui Maa atmosfäär muutus hapnikurikkaks (~2 miljardit aastat tagasi) Aguaegkond ehk Proterosoikum Ürgkontinendid olid juba olemas. Kliima oli külm. Osoonikihi tekkimine Vanima päristuumse ehk eukarüoodi kivistis - Grypania spiralis - on leitud Michiganist USA-s 1,9 miljardi aasta vanustest kivimitest. Proterosoikumis oli meres juba suhteliselt rikkalik elustik, mis koosnes pehmekehalistest hulkraksetest organismidest Rauabakterid , mille säilmed moodustavad kuni 95 % maakoore rauamaagi varudest Ürgmandrid 1.Grypania spiralis 2.Ediacara hulkraksete rekonstruktsioon 1. 2. Käsnad - veekogu põhjale kinnitunult elavad primitiivsed, tõeliste kudede ja elunditeta hulkraksed. Vanaaegkond ehk Paleosoikum Kambrium Ordoviitsium Silur Devon Karbon Perm Kambrium kliima oli mõõdukas ajastu alguses ilmusid mineraalse
hapnikku tunduvalt varem, kui Maa atmosfäär muutus hapnikurikkaks (~2 miljardit aastat tagasi). Tolleaegne atmosfäär erines oluliselt praegusest, koosnedes metaanist, ammoniaagist ja teistest meile surmavatest gaasidest. Proterosoikum ehk Agueoon 2500 miljonit - 542 miljonit aastat tagasi. Proterosoikumis olid ürgkontinendid juba olemas. Kliima oli külm. Proterosoikumis oli meres rikkalik elustik, mis koosnes pehmekehalistest hulkraksetest organismidest. Vanimad leiud - käsnade spiikulad ehk nõelakesed - pärinevad 570 miljoni aasta vanustest kivimitest Hiinast. Fanerosoikum Fanerosoikum jaguneb kolmeks aegkonnaks - Kainosoikum Uusaegkond , Mesosoikum Keskaegkond , Paleosoikum Vanaaegkond. Fanerosoikumi vältel on toimunud skeletiga hulkraksete organismide areng Paleosoikum Vanaaegkond - kestis 290 miljonit aastat ja lõppes 250 miljonit aastat tagasi.
II. Proterosoikum Proterosoikum ehk Agueoon on geoloogiline eoon, mis järgnes Arhaikumi eoonile ja eelnes Paleosoikumi aegkonnale; algas 2500 miljonit aastat tagasi ja lõppes 542 miljonit aastat tagasi. Proterosoikumis olid ürgkontinendid juba olemas. Kliima oli külm. Vanima päristuumse ehk eukarüoodi kivistis - Grypania spiralis - on leitud Michiganist USA-s 1,9 miljardi aasta vanustest kivimitest. Proterosoikumis oli meres juba suhteliselt rikkalik elustik, mis koosnes pehmekehalistest hulkraksetest organismidest. Vanimad leiud - käsnade spiikulad ehk nõelakesed - pärinevad 570 miljoni aasta vanustest kivimitest Hiinast. Enam kui neljakümnest leiukohast on leitud nooremate - 560 miljoni aasta vanuseid - Vendi pehmekehaliste hulkraksete kivistisi, mida on hakatud kutsuma Ediacara faunaks. Eelkambriumis laialdaselt tuntud elu jälgedeks on loetud ka stromatoliite, milliseid leidub soojades meredes ka tänapäeval. Stromatoliitseid struktuure on leitud kuni 3
5.Millega tegeleb stratigraafia? Geoloogilise vanuse määramisega. Kirjeldab ja süstematiseerib kivimikihte. 6.Mis on stratotüüp? Kivimite kindel kihiline järjestus stratigraafilise üksuse või selle piiride määratlemiseks ja iseloomustamiseks. 7.Steno printsiip- superpositsiooni printsiip, iga lasuv kiht lamavast kihist hilisema tekkega. 8.Eluareng (eel-)prekambriumis: Arhaikum- elu Maal ainult vees, tsüanobakterid. Proterosoikum-meres juba suhteliselt rikkalik elustik, mis koosnes pehmekehalistest hulkraksetest organismidest. Ediacara fauna. 9.Eluareng paleosoikumis: Kambriumi alguses toimus hulkraksete organismide tormiline areng nn "Kambriumi plahvatus", ilmusid toesega hulkraksed loomad. Paleosoikumi lõpus toimus Maa ajaloo suurim organismide väljasuremine. Ordoviitsium- korallid, merisiilikud, merevetikad, sammalloomad, ordoviitsiumi lõpus kadus 60% perekondadest. Silur-käsijalgsed ja soontaimed. Devon- sõnajalad, osjad, lõpu poole ka kahepaiksed
AGUAEGKOND (2500- 542 miljonit aastat tagasi) Ürgkontinendid olid juba olemas. Kliima oli külm. Vanima päristuumse ehk eukarüoodi kivistis - Grypania spiralis - on leitud Michiganist USA-s 1,9 miljardi aasta vanustest kivimitest. Meres oli juba suhteliselt rikkalik elustik, mis koosnes pehmekehalistest hulkraksetest organismidest. Vanimad leiud käsnade spiikulad ehk nõelakesed - pärinevad 570 miljoni aasta vanustest kivimitest Hiinast. Enam kui neljakümnest leiukohast on leitud nooremate - 560 miljoni aasta vanuseid - Vendi pehmekehaliste hulkraksete kivistisi, mida on hakatud kutsuma Ediacara faunaks (pildil). Eelkambriumis laialdaselt tuntud elu jälgedeks on loetud ka stromatoliite, milliseid
eraldasid ainevahetuse käigus hapnikku tunduvalt varem, kui Maa atmosfäär muutus hapnikurikkaks (~2 miljardit aastat tagasi). Tolleaegne atmosfäär erines oluliselt praegusest, koosnedes metaanist, ammoniaagist ja teistest meile surmavatest gaasidest. Proterosoikum ehk Agueoon 2500 miljonit - 542 miljonit aastat tagasi. Proterosoikumis olid ürgkontinendid juba olemas. Kliima oli külm. Proterosoikumis oli meres rikkalik elustik, mis koosnes pehmekehalistest hulkraksetest organismidest. Vanimad leiud - käsnade spiikulad ehk nõelakesed - pärinevad 570 miljoni aasta vanustest kivimitest Hiinast. Käsnad (Spongia, ka Porifera) on veekogu põhjale kinnitunult elavad primitiivsed, tõeliste kudede ja elunditeta hulkraksed. Väiksemate käsnade läbimõõt on mõni mm, suurimatel rohkem kui meeter, enamik on koloonialised vormid. Käsnadel ei ole suuava, nad pumpavad
Eluvormidest on vähe säilinud seetõttu, et selleaegsed liigid olid pehmekoelised, ilma skeleti või koorikuta. Arenesid vanimad teadaolevad bakterid tsüanobakterid, millest sai alguse elu. Eritasid hapnikku. 2) Aguaegkond: 2500-540 miljonit aastat. Kujunes välja hiigelmanner Pangaea. Kliima oli suhtelistl külm. Osoonikihi tekkimine. Meres oli juba suhteliselt rikkalik elustik, mis koosnes pehmekehalistest hulkraksetest organismidest. Rauabakterid, mille säilmed moodustavad kuni 95 % maakoore rauamaagi varudest. Algelised käsnad. 3) Vanaaegkond: 540-250 miljonit aastat. Vanaaegkonna esimesel poolel, kambriumis, ordoviitsiumis ja siluris, oli mere valitsemisaeg. Maismaa levis ulatuslikult lõunapoolkeral ja moodustas veel ühtse hiidmandri Pangaea.Põhjapoolkera oli valdavalt vee all.
annaabi.ee 
