hästi puhastada rasvast, õlist, värvist ja oksiididest kasutades selleks terasharja või keemilisi abivahendeid (räbusteid). Räbustitel on võime puhastada jootekoht oksiididest ja soodustada sulajoodise valgumist joodetavate detailide vahelisse lõtku. Räbustitena kasutatakse soolade segusi, samuti mitmesuguste soolade hapete ja orgaaniliste ühendite lahusteid või pastasid. Jootemeetodid jagunevad olenevalt temperatuurist kahte põhiliiki: jootmine pehmejoodistega (temperatuuril kuni 450`C) ja jootmine kõvajoodistega (temperatuuril üle 450`C). Õigesti korraldatud jooteoperatsioonid võimaldavad saada tugevaid, esteetilise välimusega jooteliiteid ilma täiendava mehaanilise töötlemiseta. Pehmejoodiseid kasutatakse toodete jootmisel , mida ei tohi tugevasti kuumutada ning kus liidetele ei mõju suured jõud. Kõvajoodiseid kasutatakse nendel juhtudel kui liidetelt nõutakse suurt tugevust.
ja oksiididest kasutades selleks terasharja või keemilisi abivahendeid (räbusteid). R äbustitel on võime puhastada jootekoht oksi- ididest ja soodustada sulajoodise valgumist joodetavate detailide vahelisse lõtku. Räbustitena kasutatakse soolade segusi, samuti mitmesuguste soolade hapete ja orgaaniliste ühendite lahusteid või pastasid. Jootemeetodid jagunevad olenevalt temperatuurist kahte põhiliiki: jootmine pehmejoodistega (temperatuuril kuni 450`C) ja jootmine kõvajoodistega (temperatuuril üle 450`C). Õigesti korraldatud jooteoperatsioonid võimaldavad saada tugevaid, esteetilise välimusega jooteliiteid ilma täiendava mehaanilise töötlemiseta. Pehmejoodiseid kasutatakse toodete jootmisel , mida ei tohi tugevasti kuumutada ning kus liidetele ei mõju suured jõud. Kõvajoodiseid kasutatakse nendel juhtudel kui liidetelt nõutakse suurt tugevust
ja oksiididest kasutades selleks terasharja või keemilisi abivahendeid (räbusteid). Räbustitel on võime puhastada jootekoht oksi- ididest ja soodustada sulajoodise valgumist joodetavate detailide vahelisse lõtku. Räbustitena kasutatakse soolade segusi, samuti mitmesuguste soolade hapete ja orgaaniliste ühendite lahusteid või pastasid. Jootemeetodid jagunevad olenevalt temperatuurist kahte põhiliiki: jootmine pehmejoodistega (temperatuuril kuni 450`C) ja jootmine kõvajoodistega (temperatuuril üle 450`C). Õigesti korraldatud jooteoperatsioonid võimaldavad saada tugevaid, esteetilise välimusega jooteliiteid ilma täiendava mehaanilise töötlemiseta. Pehmejoodiseid kasutatakse toodete jootmisel , mida ei tohi tugevasti kuumutada ning kus liidetele ei mõju suured jõud. Kõvajoodiseid kasutatakse nendel juhtudel kui liidetelt nõutakse suurt tugevust
Tina 25 Newtoni sulam 5. Vismut Plii 50 95 Tina 31,25 18,25 Sulamite valmistamiseks tuleb komponendid sulatada tiiglis ja hoolikalt segada. Komponentide sisaldust kombineerides on võimalik saada nn. vahepealseid sulamis- temperatuure. Joodiste ja jootekoha kuumutamine toimub madalatemperatuuriliste ja pehme-joodiste korral enamasti tõlvikutega, suuremate pehmejoodistega joodetavate detailide korral käsutatakse ka jootelambi või gaasipõletiga. Kõvajoodiste korral käsutatakse kas jootelampi, gaasipõletit või elektrikaart. Tabel 10. Kergsulavad (pehmed) joodised. Sulamis- Jrk. nr. Koostis % temperatuur Kasutusala °C 1. Tina 65 Plii 35 185 Vase, selle sulamite,
monoliitsuse ning tagab koormuse ümberjaotumise. Metallide jootmine. Jootmine on detailide ühendamismeetod sulametalli (joodis) abil. Joodis peab sulama madalamal temperatuuril, kui ühendatavad metallid ning peab nendega hästi nakkuma. Peab olema sitke ja tugev. Pehmejoodised (sulamistemp. alla 450C) koosnevad peamiselt tinast ja pliist. Kasutatakse enamasti 62%tina ja 38% plii segu, mis on mehaaniliselt tugev, mitte liiga pehme ja sulas olekus hästi vedel. Pehmejoodistega jootmine toimub jootekolvi abil. Kõvajoodistega on sulamistemp. kõrgem ning nendega saab joota vaid jootepõleti või lambi abil, mille leegi temperatuur on üle 1000C. Kasutatakse messingeid ning rakendusalaks on näiteks terasdetailide kokkujootmine. Tulemuseks kõvem ja tugevam side. Väärismetallide jootmiseks kasutatakse vastavate väärismetallide madalamate sulamistemp. sulameid. Määrdeainete ülesanded ja vajalikud omadused.
puhastama pinnad. Pehmejoodised(sulavad temp. Alla 450kraadi) 2 peamist koostisosa tina ja plii. Enamasti kasutusel sulam, kui 62%tina ja 38% pliit ehk eutektiline segu, meh tugev, mitte liiga pehme, sulas olekus hästi vedel, nakkub hästi. Kasutatakse peamiselt töökindlate, kuid vajadusel kergesti lahtijoodetavate elektriliste ühenduste tegemiseks, aga ka õhukeste tinatatud pleki ja muude mitte kuigi suurt tugevust nõudvate kohtade jootmiseks. Pehmejoodistega jootmine toimub peaiselt elektriliste küttekehaga jootekolvi abil. Kõvajoodiste sulamistemp kõrgem, kõvemad ja tugevamad. Kasutatakse messingeid, näiteks terasdetailide kokkujootmiseks. Väärismetallide jootmiseks kasutatakse vastavate väärismetallide madalamate sulamistemp. Sulameid. Kõvajoodistega saab joota ainult jootepõleti või lambi abil, mille leegi temp on üle 1000kraadi. Kokkujoodetavate pindada puhastamiseks kasutatakse jootevedelikke, jootepastasid ja räbusteid
jootmisega. Kirjeldage seadmeid selleks. Jootmiseks nimetatakse tahkes olekus metalldetailide ühendamist sulatatud täitemetalli või -sulami (joodise) abil. Erinevalt keevitamisest sulatatakse jootmisel ainul joodis, põhimetall aga kuumutatakse joodisest veidi kõrgema temperatuurini. Jootmise eeliseks paljude keevitusviiside ees on see, et pole vaja eriti kõrget temperatuuri, mistõttu säilivad põhimetalli struktuur ja omadused. Joodetakse kas pehmejoodistega (tinapliijoodised) või kõvajoodistega (vasktsink- vaskhõbejoodised). Pehmejoodiste sulamistemperatuur on kuni 4000 C kõvajoodised sulavad temperatuuril ole 5500 C. Jootmist kasutatakse laialdaselt mitmesugustes majandusharudes malmist ning värvilistest metallidest toodete valmistamisel Jootmiseks kasutatakse leeklampe, joodetava koha kuumutamiseks elektrivoolu või jootekolbi. Torustiku ehitamiseks kasutatakse kaasajal üha rohkem plastmasse (PVC, PE, PP).
annaabi.ee 
