samal põhjusel on väiksemad keevitamisele iseloomulikud probleemid toodete kõverdumine, metalli struktuurimuutused jms Jootmise puuduseks on jooteliite temperatuuritundlikkus, s.o. kuumus võib põhjustada liite tugevuse vähenemise või isegi jooteõmbluse sulamise. Joodise sulamistemperatuuri järgi eristatakse pehmejoodisjootmist, kus kasutatakse pehmejoodiseid sulamistemperatuuriga kuni 450 °C, ning kõvajoodisjootmist, kus kasutatakse kõvajoodiseid sulamistemperatuuriga üle 450 °C. Pehmejoodisjootmist kasutatakse juhul, kui jooteliidet ei koormata nimetamisväärselt ja ta töötab madalatel temperatuuridel, näiteks elektroonikas ja elektrotehnikas. Jootmisviise liigitatakse kõige sagedamini liigitamist jootekoha kuumutamise viisi järgi. Jooteljootmisel e
metalli mittemetallidega; · liidetavate materjalide vähema kuumenemise tõttu on protsess keevitamisest kiirem; samal põhjusel on väiksemad keevitamisele iseloomulikud probleemid toodete kõverdumine, metalli struktuurimuutused jms. Jootmise puuduseks on jooteliite temperatuuritundlikkus, s.o. kuumus võib põhjustada liite tugevuse vähenemise või isegi jooteõmbluse sulamise. Joodise sulamistemperatuuri järgi eristatakse pehmejoodisjootmist, kus kasutatakse pehmejoodiseid sulamistemperatuuriga kuni 450 °C, ning kõvajoodisjootmist, kus kasutatakse kõvajoodiseid sulamistemperatuuriga üle 450 °C. Pehmejoodisjootmist kasutatakse juhul, kui jooteliidet ei koormata nimetamisväärselt ja ta töötab madalatel temperatuuridel, näiteks elektroonikas ja elektrotehnikas. Sepistamine Sepistamine e. vabasepistamine on tuntud survetöötlusprotsessidest vanim. Sepistustoorikute
joodetavate detailide vahelisse lõtku. Räbustitena kasutatakse soolade segusi, samuti mitmesuguste soolade hapete ja orgaaniliste ühendite lahusteid või pastasid. Jootemeetodid jagunevad olenevalt temperatuurist kahte põhiliiki: jootmine pehmejoodistega (temperatuuril kuni 450`C) ja jootmine kõvajoodistega (temperatuuril üle 450`C). Õigesti korraldatud jooteoperatsioonid võimaldavad saada tugevaid, esteetilise välimusega jooteliiteid ilma täiendava mehaanilise töötlemiseta. Pehmejoodiseid kasutatakse toodete jootmisel , mida ei tohi tugevasti kuumutada ning kus liidetele ei mõju suured jõud. Kõvajoodiseid kasutatakse nendel juhtudel kui liidetelt nõutakse suurt tugevust. Joodise sulamistemperatuuri võib reguleerida nii sulamisse kuuluvate põhimetallide (tina-, plii-, vask jms.), kui ka teiste metallide (lisa metallide:antimon, kaadium jt.) hulga muutmise teel. 3
Räbustitena kasutatakse soolade segusi, samuti mitmesuguste soolade hapete ja orgaaniliste ühendite lahusteid või pastasid. Jootemeetodid jagunevad olenevalt temperatuurist kahte põhiliiki: jootmine pehmejoodistega (temperatuuril kuni 450`C) ja jootmine kõvajoodistega (temperatuuril üle 450`C). Õigesti korraldatud jooteoperatsioonid võimaldavad saada tugevaid, esteetilise välimusega jooteliiteid ilma täiendava mehaanilise töötlemiseta. Pehmejoodiseid kasutatakse toodete jootmisel , mida ei tohi tugevasti kuumutada ning kus liidetele ei mõju suured jõud. Kõvajoodiseid kasutatakse nendel juhtudel kui liidetelt nõutakse suurt tugevust. Joodise sulamistemperatuuri võib reguleerida nii sulamisse kuuluvate põhimetallide (tina-, plii-, vask jms.), kui ka teiste metallide (lisa metallide:antimon, kaadium jt.) hulga muutmise teel. Raskelt sulavate jo-
Räbustitena kasutatakse soolade segusi, samuti mitmesuguste soolade hapete ja orgaaniliste ühendite lahusteid või pastasid. Jootemeetodid jagunevad olenevalt temperatuurist kahte põhiliiki: jootmine pehmejoodistega (temperatuuril kuni 450`C) ja jootmine kõvajoodistega (temperatuuril üle 450`C). Õigesti korraldatud jooteoperatsioonid võimaldavad saada tugevaid, esteetilise välimusega jooteliiteid ilma täiendava mehaanilise töötlemiseta. Pehmejoodiseid kasutatakse toodete jootmisel , mida ei tohi tugevasti kuumutada ning kus liidetele ei mõju suured jõud. Kõvajoodiseid kasutatakse nendel juhtudel kui liidetelt nõutakse suurt tugevust. Joodise sulamistemperatuuri võib reguleerida nii sulamisse kuuluvate põhimetallide (tina-, plii-, vask jms.), kui ka teiste metallide (lisa metallide:antimon, kaadium jt.) hulga muutmise teel. Raskelt sulavate jo-
..5 mm). Iseloomulik on väike tootlikkus ja Jootmismaterjalideks on joodised ja räbustid. suured kulutused keevitusgaasidele. Gaaskeevita- Sulamistemperatuuri järgi eristatakse pehme- mise osatähtsus on tänapäeval väike, seda kasuta- joodiseid (sulamistemperatuur kuni 450 °C) ja kõva- takase peamiselt remonttöödel. joodiseid sulamistemperatuuriga üle 450 °C. Toode- takse pehmejoodiseid sulamistemperatuuriga alates 11 °C (Ga-In-Sn) kuni 425 °C (Ge-Al). Enimkasuta- 2.4.4. Jootmine tavad on tina (Sn) ja plii (Pb) baasil pehmejoodised. Sageli ei ole võimalik või otstarbekas kasutada Kõvajoodiseid toodetakse sulamistemperatuuriga liitetehnoloogiana keevitamist, seda näiteks halvast 580...1240 °C. Tuntuimad on Cu-, Ag- ja Al-baasil
annaabi.ee 
