Jumalad aga nii ei arvanud; ka ratsu oli targem – ei tahtnud keelatud paika lennata ja paiskas Bellerophoni sadulast. Too hulkus üksinda ringi, kuni suri. Pegasos leidis peavarju Olümpose taevalikes tallides, kus hoolitsetakse Zeusi hobuste eest. Poeetide jutu järgi oli just Pegasos see, kes tõi kohale kõue ja piksenooled, kui Zeus neid kasutada tahtis. Pegasose jala puudutusest tekkis Helikonil, muusade mäel, allikas Hippokrene – ‘hobuseallikas’. Seetõttu sai Pegasosest hiljem luulehobu. Hobune Korintose vaasimaalis Üksik valjastatud tiivuline hobu ei ole Korintose vaasimaalis eriti levinud nähtus: von Heland leidis 2 450 uuritud vaasist seda kujundit ainult kuuel. Teine uurija Schmitt leidis veel neli motiivi. Amyx on arvamusel, et valjastatud hobune kujutab alati Pegasost. Ühel vaasil on hobu koos Bellerophoniga. Neeft on avastanud veel kaksteist vaasi, mis maalingute poolest võiksid kuuluda Pegasoste gruppi.
· Silma kandsid nad keset otsaesist. Pegasos · Pegasos oli kreeka mütoloogias tiivuline võluhobune. · Pegasuse läikiv karv oli valget värvi ning tema metsikust ei ole võimalik kuidagi muud moodi taltsutada kui püüda ta kinni kuldsete rakmetega. · Teda seostati ojadega, oskas lennata · Zeus muutis ta tähtkujuks, mis kannab Pegasose nime. · Pegasose kabjalöögist tekkis muusade mäel Helikonil Hippokrene (,,hobuseallikas"), seetõttu sai Pegasosest hiljem luulehobu ja luuletajate kõrgelennulisuse sümbol. · Üldisemas plaanis on Pegasos inspiratsiooni, loomepuhangu ning luulehobu võrdkujuks. Kimäär · On vanakreeka mütoloogias olend, kes Hesiodose järgi on eestpoolt lõvi, tagantpoolt madu, keskelt kits. · Kimääri kirjeldatakse nt ka kahepealisena, kusjuures eespool on lõvi pea, keskel aga kitsepea, mis sülgab tuld. · Tihti nimetatakse kimääriks ka mis tahes veidratest komponentidest kokku pandud
Siis tegi Herakles, nagu halistuks ta saatusele: ta tahab vaid nööri endale ümber pea siduda, et see ei mõraneks. Atlas pani selle peale õunad maha ja toetas taevavõlvi. Herakles aga võttis õunad ning jättis Atlase oma kohale seisma. Pegasos- tiivuline hobune, kelle sünnitas surev Medusa. Pegasos aitas Bellerophonil Kimääri tappa, lennates koletise kohal ja B sai ta nooltega surmata. Pegasose kabjalöögist tekkis muusade mäel allikas, seetõttu sai Pegasosest hiljem luulehobu ja luuletajate kõrgelennulisuse sümbol. Harpüia- linnu ja inimese vahepealne olend, kellele omistatakse kõiki kurje ja halbu omadusi nad on kiskjalikud, vägivaldsed, vaenulikud, haisvad ning nende eluviiside kirjeldamiseks ei leidu sobivaid sõnu. Lethe- allilma unustustejõgi, millest surnuteriiki jõudnud pidid jooma, et unustada endine elu.
Edukas Bellerophon proovis Pegasosel jumalate elupaika Olümposele ratsutada, kuid ratsu oli targem ning keelatud paika lennates paiskas ratsaniku seljast. Pegasos leidis peavarju Olümpose taevalikes tallides, kus hoolitsetakse Zeusi hobuste eest. Ta tõi kohale kõue ja piksenooled, kui Zeus neid kasutada tahtis (Hamilton, 1975). Pegasose kabjalöögist tekkis muusade mäel Helikonil Hippokrene (,,hobuseallikas"), seetõttu sai Pegasosest hiljem luulehobu ja luuletajate kõrgelennulisuse sümbol. Müüdi aineil põhinevad G. B. Tiepolo maal ja F. von Schilleri luuletus (Antiigileksikon, 1983). Üldisemas plaanis on Pegasos inspiratsiooni, loomepuhangu ning luulehobu võrdkujuks. 1 Perseus Argose kuninga Akrisiose tütre Danae poeg, kelle isa oli Zeus. Preestritar ennustas, et Perseus tapab Akrisiose, mistõttu viimane pani ta ühes emaga kirstu ja heitis merre (Hamilton, 1975). Kalur Diktys päästis nad
annaabi.ee 
