Suurused - Mõju aeg - mida pikem on mõju, seda suurem on tõenäosus vooluga resonantsi sattuda. Voolu sagedus - kõige ohtlikum on vahelduvvool sagedus 50-60hz kuni 150hz. Voolu tee läbi organismi - Kõige ohtlikum on kui vool läheb läbi südame ja kopsude - seega siis peast kätte või jalga, ühest käest teise või käest jalga. Vool 0,1 A võib käest kätte või käest jalgadesse kulgedes põhjustada 3s möödudes südametegevuse peetuse ja seega surma. Hingamistegevuse peetuseks piisab juba voolust 0,03 ... 0,05A. Lihaste krampi, mis ei võimalda enam iseseisvalt voolu alt vabaneda, põhjustab vool tugevusega 0,02.. 0,025A. Enamusel kannatajatest kaasnevad sellega hingekõri spasmid, mis ei võimalda appi hüüda. Suurused, millest oleneb elektrikahjustuse iseloom 2 - inimkeha takistus - esineb piirides 600- 100 000 oomi. Arvutuslik 1000 oomi. Inimkeha elektriline takistus sõltub niiskusest, naha olukorrast (terve või katki), tolmust nahal. väliskeskkonna
Vaimse arengu peetuse kajastamine ajakirjas Nõukogude Kool aastail 1977 - 1988 Leidsin 11 aasta peale kokku seitse artiklit, kus oli vaimse arengupeetusega lastest sügavuti räägitud. Ma ei esitle neid artikleid kronoloogilises vaid pigem sisulises järjekorras. Ma alustan sellest, mida nimetati Nõukogude Liidus vaimse arengu peetuseks ning kuidas sellise diagnoosiga lastele haridust anti. Niisiis aastal 1983 ilmus artikkel Viivi Neare poolt, mille pealkirjaks oli „ Arengupsühholoogia probleeme“. Artiklis mainitakse, et enamlevinud mahajäämuse põhjusi algklassides kui ka keskastmes on psüühilise arengu pidurdumine ehk vaimse arengu peetus. Need on lapsed, kellel on suhtelised püsivad raskused mitmesuguste ainete omandamisel, aga samal ajal ei täheldata neil defekte ning nad ei ole vaimselt alaarenenud
Esimesetel tundidel peale sündi on märapiim rikas immunoglobuliinide poolest, kattes kõik varsa vajadused. Esimesel nädalal hakkab varss sööma ka teisi söötasid.Oluline on, et vastsündinu väljutaks pärast sündi ka mekooniumi ehk looteaegse väljaheite. Probleemiks muutub see siis, kui mekoonium ei tule pärasoolest hästi välja. Tekib mekooniumi peetus. See omakorda jaguneb esmaseks ja teiseseks mekooniumi peetuseks. Esmane seisund tähendab seda, kus mingil põhjusel tekib soolestikus mekooniumi väljaliikumise aeglustus. Varsal tekivad tugevad valud, ta käib kõvera seljaga mööda boksi, saba püsti. Ta väsib ruttu, ei taha piima. Raskematel juhtudel viskavad nad selili ja rullivad end üle selja. Tuleb kasutada valuvaigisteid, energialisa, lahtisteid. Teisene mekooniumipeetus tekib enamasti kitsa vaagnaluuga täkkvarssadel- roojatükid ei mahu kitsast avausest läbi
*Elektriline a)Postsünaptilise membraani ioonkanalite avanemine; b)Lihaskiu lõpp-plaadi potentsiaali teke; c)Sünaptilises piirkonnas paikneva lihaskiu membraani kriitiline depolarisatsioon; d)Lihaskiu aktsioonipotentsiaali teke ja levik. Erutuse ülekande iseärasused neuromuskulaarses sünapsis:* Erutuse levik on ligi 100 korda aeglasem kui närvikius. 0,1 mm laiuse sünapsipilu läbimiseks kulub erutuslainel aeg 1 ms. Seda nim sünaptiliseks peetuseks ja sellle moodustab aeg, mis kulub atsetüülkoliini vabanemiseks närvilõpmest, difusiooniks presünaptiliselt membraanilt postsünaptilisele ja seosumiseks postsünaptilisele membraani koliniretseptoritega. *Erinevalt närvi- ja lihaskiudude kahepoolsest erutusjuhtivusest saab neuromuskulaarne sünaps erutust edasi anda vaid ühesuunaliselt närvilt lihasele. *Erutuse ülekanne neuromuskulaarses sünapsis tekib keemilise vaheaine (mediaatori) atsetüülklollini toimel
annaabi.ee 
