nädalatel nähtavad see on ühtlasi varajane ravi efektiivsuse näitaja. 2. Valu jalas esimestel päevadel. Valuvaigistina võib kasutada ibuprofeeni või paratsetamooli. Valu leevendab ka jalutamine. 3. Veresoone seina põletik (flebiit). See on ravitud veresoonepõletik, mille puhul tekivad veresoonel valulikud muhud. Põletik on tingitud skleroseeriva aine reaktsioonist veresoone seinale ja vere peetumisest veresoonde. Abi saab kompressioonist, regulaarsest käimisest, spetsiaalsete salvide või geeli dega määrimisest. Muhud kao vad mõne kuu jooksul. Prognoos Veenilaiendid võivad ka peale ravi uuesti tekkida. Oluline on ennetavate abinõude kasutamine. Hepariin Organismis pidevalt leiduv hüübimist takistav aine. On happeline mukopolüsahhariid, mida valmistavad Ehrlichi nuumrakud kopsudes, maksas jt. elundites. Üks organismi happeliseimaid aineid
fotoepilatsiooni teha ei tohi 1 kuu vältel. Peale skleroseerimist võivad tekkida teatud sümbtomid, nagu verevalumid süste kohal, mis võivad tekkida veresoonte seina nõrkusest, valu võib tekkida jalgades esimestel päevadel ja veresoone seina põletik ehk flebiit ( mis on siis ravitud veresoone põletik, veresoonel tekivad valulikud muhud ). Flebiit võib tekkida skleroseeriva aine reaktsioonist veresoone seinale ja vere peetumisest veresoonde, kuid abi saab salvide ja geelide kasutamisest, ka kompressioonist ja käimisest, nin muhud kaovad juba mõne kuu jooksul. Samas ka skleroteraapia tagajärjel on võimalikud erinevad tüsistused. Võib tekkida pigmentatsioon, mis on siis pruunid laigud nahal, see tekib tihemini inimestel kellel on ravitud suuremaid veene ja peale ravi on palju verevalumeid. Võivad tekkida valulikud
Enamikul juhtudest tekivad ka epileptilised hood, tavaliselt petit mal tüüpi paroksüsmidega, mis algavad enamasti enne 8-aastaseks saamist. Erinevalt autismist avalduvad nii tahtlikud enesevigastused kui ka autistlikud stereotüpiseerunud kompleksid või rutiinne tegevus harva. Retti sündroomi eristamisel lähtutakse esmajoones käte tahtlike sihipäraste liigutuste kadumisest, pea kasvu peetumisest, ataksia, käte stereotüüpsete pesemisliigutuste tekkest ja närimisliigutuste häirumisest. Motoorika progresseeruv halvenemine kinnitab diagnoosi. Hüpperaktiivsus motoorsete stereotüüpiate ja vaimsete alaarenguga Hüperaktiivsus motoorsete stereotüüpiate ja vaimse alaarenguga (Overactive disord assoc mental retard and stereotype movts ingl. k.) haigusseisund on nõrgalt määratletud ja ebaselge nosoloogilise kuuluvusega. See kuulub pervasiivsete arenguhäirete alla kui raske vaimse