Helkur,mida saab ise kodus valmistada või osta,kes neid müüvad. Helkuri funktsioonid Saab kinnitada riietele Kaua kestev Näha pimedas Odav Elastne Lõhade all oleks vana hea lõnga lõhn,mis meenutab kodus vanaema,kes koob salle või sokke külmaks ilmaks. Elastne,ilus,läikiv,helendav,nähtav,pehme,siidine. Oma päraseid värve punase,rohelise ja halli kasutamist lisaks oranži,mis asub tagumisel pinnal. Vaja läheb tegemiseks Peenvillast,topeltlõnga Helkurikangast Villast riiet või fliisi 1m helkurlõnga Naasklit Heegelnõela Õmblusnõela Täitematerjali Haaknõela või prossi 1sl PVA liimi 100ml Vett Nööpnõela Korgist alust või ehituspenoplasti Töökäik 1.Lõigake helkur-ja villasest riidest välja kettad,mille läbimõõt on 8cm. 2.Tehke naaskliga ketaste serva auke täis -0,3cm servast ja aukude vahe 0,4cm
mitmesuguseid esemeid (kindaid, sukki - sokke, salle, kampsuneid jm.) Villast valmistatakse ka vilti, vildist aga viltjalatseid ja kübaraid. Lambavill on seni veel asendamatu tooraine, kuna pole leitud keemilist kiudainet, millest oleks võimalik valmistada viltesemeid.Hea lammas on kiire kasvu ja rikkaliku villaanniga. Ühelt lambalt võib aastas saada 2,5 - 3 kg villa. On olemas villalambaid, kes annavad rohkesti head peenikest villa. Nendest kõige rohkem kasvatatakse peenvillast askaania - meriino lammast (annab 10 - 12 kg villa aastas). Villkarvade liigid on ära määratud nende kuju, ehituse, jämeduse ja tehnoloogiliste omaduste poolest järgmisteks liikideks: alusvill-, ülemineku-, pealis-, surnud-, ohe- ja kempvillkarvadeks. Eestis peetakse eesti tumeda- ja eesti valgepealist lambatõugu. Need on liha-villalambad. Nad annavad peale villa ka suure koguse heakvaliteedilist liha. Villa saadakse lammastelt pügamise teel. Lambaid pöetakse 1 - 2 korda aastas
diameetriga kolvisääre korral survemutriga. Surveääriku pingutamiseks on pingutustikkpoldid, mis ääriku kiiremaks lahtivõtmiseks võivad olla ka liigendpoldid. Topend valitakse lähtuvalt pumba parameetritest ja pumbatavast keskkonnast. Tihendi materjaliks kasutatakse: 1. Pehmeid rasvanöörrõngaid. 2. Pooljäiktihendeid 3. Mansettihendeid. 4. Babiitrõngastihendeid Pehmed rasvanöörtihendid on valmistatud kanepikiust või peenvillast, mis on immutatud õli ja grafiidiga. Topendi rõngad asetatakse tihendikarpi selliselt ,et rõngalukud ei satu kohakuti. Selliseid tihendeid kasutatakse madalatel rõhkudel ja temperatuuril kuni 45o C . Mõnikord on topendrõnga sees kummirõngas või jäikuse suurendamiseks tinatraat. Topend ehk pehmetihendi puuduseks on kiire kulumine ja tihendkarbi suur pikkus. Suurematel kiirustel töötavad pikemad topendtihendid jaotatakse mõnikord veejotusrõngaga kaheks osaks . Veejaotusrõngas on
diameetriga kolvisääre korral survemutriga. Surveääriku pingutamiseks on pingutustikkpoldid, mis ääriku kiiremaks lahtivõtmiseks võivad olla ka liigendpoldid. Topend valitakse lähtuvalt pumba parameetritest ja pumbatavast keskkonnast. Tihendi materjaliks kasutatakse: 1. Pehmeid rasvanöörrõngaid. 2. Pooljäiktihendeid 3. Mansettihendeid. 4. Babiitrõngastihendeid Pehmed rasvanöörtihendid on valmistatud kanepikiust või peenvillast, mis on immutatud õli ja grafiidiga. Topendi rõngad asetatakse tihendikarpi selliselt, et rõngalukud ei satu kohakuti. 57 Selliseid tihendeid kasutatakse madalatel rõhkudel ja temperatuuril kuni 45o C . Mõnikord on topendrõnga sees kummirõngas või jäikuse suurendamiseks tinatraat. Topend ehk pehmetihendi puuduseks on kiire kulumine ja tihendkarbi suur pikkus.
kolvisääre korral survemutriga. Surveääriku pingutamiseks on pingutustikkpoldid, mis ääriku kiiremaks lahtivõtmiseks võivad olla ka liigendpoldid. Topend valitakse lähtuvalt pumba parameetritest ja pumbatavast keskkonnast. Tihendi materjaliks kasutatakse: 1. Pehmeid rasvanöörrõngaid. 2. Pooljäiktihendeid 3. Mansettihendeid. 4. Babiitrõngastihendeid Pehmed rasvanöörtihendid on valmistatud kanepikiust või peenvillast, mis on immutatud õli ja grafiidiga. Topendi rõngad asetatakse tihendikarpi selliselt ,et rõngalukud ei satu kohakuti. Selliseid tihendeid kasutatakse madalatel rõhkudel ja temperatuuril kuni 45o C . Mõnikord on topendrõnga sees kummirõngas või jäikuse suurendamiseks tinatraat. Topend ehk pehmetihendi puuduseks on kiire kulumine ja tihendkarbi suur pikkus. Suurematel kiirustel töötavad pikemad topendtihendid jaotatakse mõnikord veejotusrõngaga kaheks osaks . Veejaotusrõngas on
annaabi.ee 
