omadused sõltuvad palju naha omadustest. Erinevate villaomadustega tõugude ristamine on võimaldanud uurida villajõudluse pärilikkust. On selgunud, et villa pikkus, peenus, ühtlikkus ja tihedus päritakse intermediaarselt. Näiteks R. Daly ja H. Carter (1955) said meriino lammaste ristamisel linkolni lammastega järglased, kelle villa peenus oli vanemate keskmine. Populatsioonigeneetiliste meetoditega arvutatud villajõudluse päritavuskoefitsendid on H.F. Kusneri (1964) järgi peenvillalammastel järgmised: sägu pikkus 0,4-0,46, puhasvilla toodang ühe aasta vanuselt 0,38, villa peenus 0,57, villa ühtlikus 0,43. Peenvillalammastel villa omadused sõltuvad pärilikest teguritest rohkem kui liha-villalammaste villa omadused. See näitab kui tähtis on õigete loomade valik, et saada soovitud villatoodang. 1.4Munajõudlus Põllumajanduslindude munajõudlus oleneb nii pärilikest kui ka mittepärilikest teguritest. Munajõudlus näitajateks on munade hulk ja kaal
PSE liha kahvatu,pehme,vesine DFD liha tume,kuiv, kuiv 45. munajõudluse hindamine eesti lenghorni tüüpi kanad munesid esimesel aastal 265 muna ,keskmine muna mass oli 64,6g.aastas 300muna, mass -60g 46. villajõud. Hindamine hinnatakse villa koguse ja kvaliteedi alusel. Aastane saastasvillatoodang määratakse pügamisel. Pesemisel eemaldatakse higi ja prügi. Puhasvillamäär on puhasvilla osatähtsus saastvillast: jämevillastel 70%, peenvillalammastel 25-60%. 47. tööjõud. Hind. 48. Viljakuse osa selektsioonis Kunstlik seemendus tõstis isasloomade viljakust tuhandeid kordi, embrüosiirdamine parimate emasloomade viljakust kümneid kordi. Selle tulemusena valikuedu kasvas oluliselt. Kõige üldisemalt võib defineerida valikut järgmiselt: Valik on diferentseeritud sigimine 49. aretusväärtus, selle hindamise komponendid · .Aretusväärtus (AV): on looma vanemate väärtus.
2002a 263 muna kana kohta; 2004a 255 muna; 2005a 260 muna; 2006a 269 muna; 2008a 280 muna. pardid 100 muna aastas ja haned 30 muna aastas ja kalkunid 75-100 muna aastas, vutt 260...310 muna aastas. keskmine muna mass >60 grammi (kana puhul). 46. Villajõudluse hindamine hinnatakse villa koguse ja kvaliteedi alusel. aastane saastasvillatoodang määratakse pügamisel. pesemisel eemaldatakse rasuhigi ja prügi. puhasvillamäär on puhasvilla osatähtsus saastasvillas: jämevillalammastel 70% ja peenvillalammastel 25-60%. villa peenus määratakse 2 viisil: mikroskoobi abil villkarva läbimõõdu määramine või võrdlus etaloniga. kvaliteedinumber näitab: mitu kammvillkedruse vihti võib ühest inglise naelast villast ketramisel saada; iga viht peab sisaldama 560 jardi lõnga. standardne villa pikkus on 7,5 cm, lühem on kraasvill. üle 9cm pikkune vill on kammvill. villal hinnatakse veel säbarust, ühtlikkust, tihedust, tugevust, venitavust, vetruvust ja elastsust