a) Osajääk %-des sõelal i: (6) kus - jääk sõelal i, g; m kogu proovi mass, g; b) Kogujääk %-des sõelal i: (7) c) Läbinud %-des sõelal i: (8) d) Liiva peenusmoodul FM: FM= (9) e) kus kogujäägid vastavatel sõeltel%. Tabel 4. Liiva Sõela Jääk Osajääk m %- Kogujääk Ai Lääbinud Li %- peenusmoodul ava sõelal des sõelal i, %-des sõelal i, des sõelas i,
mi - jääk sõelal i [g] m - kogu proovi mass [g] b) Kogujääk Ai %-des sõelal i valemiga (8) Valem 7: Ai = a4,0 + ... + ai Ai - Kogujääk sõelal i [%] ai - osajääk sõelal i [%] c) Läbind Li %-des sõelal i valemiga (9) Valem 8: Li = 100 Ai Li - Läbind sõela i [%] Ai - Kogujääk sõelal i [%] d) Liiva peenusmoodul FM valemiga (10) Valem 9: FM = Ai / 100 % FM Liiva peenusmoodul Ai Kogujääk sõelal i [%] 3.5 Huumusesisalduse määramine Huumusesisaldus määratakse kolomeetriliselt. Liiv puistatakse 250-ml mensuuri 130 ml jooneni ning valatakse peale 3%-list NaOH lahust kuni 200 ml jooneni. Mensuuri loksutatakse energiliselt ja jäetakse 24 tunniks seisma. Seejärel hinnatakse lahuse värvust, võrreldes seda etalonvärvusega
b) Kogujääk Ai %-des sõelal i: 5 A i=a4,0 +...+a i % c) Läbind Li %-des sõelal i: Li=100- A i % d) Liiva peenusmoodul FM: A 4,0 + A 2,0 + A1,0 + A 0,5 + A0,25 + A0,125 FM = 100 kus A4,0, A2,0, A1,0, A0,5, A0,25 ja A0,125 kogujäägid vastavatel sõeltel %. 5. KATSETULEMUSED 5.1 Puistetihedus Katse nr. Anuma mass Liiva ja anuma Anuma Puistetihedus mass maht m(g) m1 (g) V (cm3) 0L (kg/m3)
Liivahulgad, mis jäid sõeltele kaalutati ning terastikulise koostise määrati järgmiste valemitega: Valem 4.5.2 Osajääk 3 mi ai 100 m - osajääk sõelal [%] mi - jääk sõelal avaga i [g] m - kogu proovi mass [g] Valem 4.5.3 Kogujääk Ai a4.0 ... ai - kogujääk sõelal i [%] Valem 4.5.3 Läbind Li 100 Ai - läbind sõelal i [%] Valem 4.5.4 Peenusmoodul liival A4.0 A2.0 A1.0 A0.5 A0.25 A0.125 FM 100 - peenusmoodul A4.0 A2.0 A1.0 A0.5 A0.25 A0.125 - sõelte kogujääkide summa [%] 4.3 Plaatjate ja nõeljate terade hulga määramine Plaatjate ja nõeljate terade hulga määramiseks kasutati killustik fraktsioonidega 8-16 mm massiga 1 kg. Killustiku massist silma järgi eraldati need terad, mille paksus ja laius oli 3 või enam kordi väiksem tema pikkusest
2 1241.98 Killustiku terade tiheduse määramine Katse nr. mõhus [g] mvees [g] (kg/m) 1 479.8 298.8 2650.828729282 2 523.4 326.8 2662.258392675 3 549.6 342.2 2649.951783992 Killustiku terastikuline koostis Sõel mi (g) m(g) osajääk Kogujääk Peenusmoodul (mm) 1000 16 15.2 1.52 1.52 1000 11.2 178.6 17.86 19.38 1000 8 261.6 26.16 45.54 1000 5.6 287 28.7 74.24 5.203 1000 4 155.6 15.56 89.8 1000 2 44 4.4 94.2 1000 1 14.4 1.44 95.64
4. 4.5 Killustiku terastikulise koostise määramiseks kasutatakse sõelakomplekti avade läbimõõtudega 1.0, 2.0, 4.0, 5.6, 8.0, 11.2, 16, 22.4 ja 31.5 mm. Tera ülemiseks mõõduks D loetakse sõela ava, mille kogujääk ei ületa 5% kogu proovist. Tera alumine mõõde d määratakse sõela avaga, mida läbib vähem kui 5% kogu proovist. 4.6 Jäägid sõeltelt kaalutakse ning arvutatakse osajäägid (valem nr.5), kogujäägid (valem nr.6) protsentides ja peenusmoodul (valem nr.7). 4.7 Plaatajate ja nõeljate terade osakaalu määramiseks võetakse kilo killustikku ning visuaalselt eraldatakse osaksesed, mille paksus ja laius on tema pikkusest kolm või enam kordi väiksem. Valtitud terad kaalutakse ja arvutatakse nende protsentuaalne osa kogumassist. 4.8 Tugevusmargi määramiseks puistatakse killustik 75mm diameetrilisse silindrisse 5cm kõrguselt, mille järel asetatakse silindri peale kolb. Kolvi ja silindri ääred peavad
mi ai= ∙ 100 (4) m ai – osajääk [%] mi – jääk sõelal i [g] m – kogu proovi mass [g] b) Kogujääk Ai sõelal i: A i=a4.0 +…+ ai (5) Ai – kogujääk [%] c) Läbind Li sõelal i: Li=100− A i (6) Li – läbind sõelal [%] d) Killustiku peenusmoodul FM: A 4,0 + A 2,0 + A1,0 + A 0,5 + A0.25 + A0.125 FM = 100 A4,0, A2,0, A1,0, A0,5, A0,25 ja A0,125 kogujäägid vastavatel sõeltel %. Plaatjate ja nõeljate terade hulga määramine Plaatjate ja nõeljate terade hulga määramiseks tuleb võtta killustiku koguses, mis vastab materjali fraktsioonile. Käesolevas katses võeti 1000g materjali. Edaspidi eraldatakse katsetavast proovist terad, mille paksus ja Laius on tema pikkusest kolm
(EURO sõelad) Sõelumisel liiv jaotub jämeduse järgi erinevatele sõeltele ehk liiv fraktsioneeritakse. Ühele sõelale jäänud liiva kogust nim. sõeljäägiks. Sõeljäägid kaalutakse ükshaaval ja arvutatakse järgmised näitajad: · sõeljääk %-des sõelal i: Kus: - jääk sõelal i, (g) m kogu proovi mass (g) · kogujääk Ai %-des sõelal i: · läbind Li %-des sõelal i: · liiva peenusmoodul FM: kus: A4,0(5,0), A2,0(2,5), A1,0(1,2), A0,5(0,6), A0,25(0,3) ja A0,125(0,15) kogujäägid vastavatel sõeltel %. sõela sõela jääk kogu ava g % jääk % 5 1,8 0,18 0,18 2,5 10 1 1,18 1,2 22 2,2 3,38 0,61 94 9,2 12,58 0,3 758 75,8 88,46 0,15 102 10,2 98,66 läbinud 13 1,3 99,96
1 1626 1640 0,85% Tabel 3. Veeimavuse määramine 5.4 Killustiku tühiklikkus Pk = (1 ( OpK / OK)) * 100% Kus OpK killustiku puistetihedus, kg/m3 OK - killustiku terade tihedus, kg/m3 Pk = (1- 1394 / 2640) * 100% = 47,2% 5.5 Killustiku terastikuline koostis Katse proov Sõela ava Jääk sõelal Osajääk [%] Kogujääk Peenusmoodul [g] [mm] [g] [%] 22,4 0 0 0 16 57,4 2,2 2,2 11,2 978 37,6 39,8 2600 4,87 8 740 28,5 68,3
betooni tihedusest 1.8. Järeldus Kuna tegemist on karjääri liivaga, ei saa liiva sõelkõver vastata standardis EN 196-1 esitatud nõuetele. Liivade tihedused jäid vahemikku 2000-2300kg/m3 ( keskmine tihedus peenliival 0-0,8mm 2140 kg/m3 ja jämeliiva 2177 kg/m3). Peen liiva(0-0,08mm) peenusmooduliks kirjanduse andmetel on 0,6-2,1 ning jämeliiva (0,63-2,0mm) peenusmooduliks 2,4 4,0 mm. Peenliiva peenusmoodul antud katses on 2,2 mis näitab et peenliivas võis olla natuke jämedamat täitematerjali. Jämeliiva peenusmooduliks antud katses on 3,07, mis mahtus kirjanduses esitatud vahemikku. Liiva terastikulise koostise graafikult 1 on näha, et liiv fraktsiooniga 0,63-2,0mm puhul on sõelkõver kõige laugem, mis tähendab, et liiva erineva suurusega osiseid on esindatud igal sõelal, kuid kõige rohkem avas 0,5-1mm. Betooni valmistamise seisukohalt on see
m m proovi mass, g; ai jäägid sõeltel, % Jäägid sõeltel kaalutakse ning arvutatakse järgmised näitajad: Kogujääk Ai %-des sõelal i: A i=a4 +...+ ai Valem 4.5 Läbinud liiva sõeltes (Li) %-des sõelal i: Li=100- A i Valem 4.6 Peenusmoodul FM: Ai i FM = Valem 4.7 100 3 4.4. Liiva huumusesisalduse määramine Huumusesisaldus määratakse kolorimeetriliselt. Liiv puistatakse 250-ml mensuuri 130 ml jooneni ning valatakse peale 3%-list NaOH lahust kuni 200 ml jooneni
............. Betooni klass C…/… Betooni survetugevuse standardhälve σ………..N/mm2 Nõutav betooni survetugevus 28 päeva vanuselt fcm = ............N/mm2 Tsemendi liik ........................ Tsemendi absoluutne tihedus……….kg/m3 Tsemendi survetugevus …………… N/mm2 Liiva nimetus ..................................... Liiva tera tihedus ...............................kg/m3 Liiva puistetihedus .............................kg/m3 Liiva peenusmoodul FM = Killustiku nimetus ...................................... Killustiku tera tihedus..........................kg/m3 Killustiku puistetihedus .................. kg/m3 Killustiku tera ülemine mõõde D = ….. mm Täitematerjali kvaliteet …………A = ……. 5.2. Betoonisegu koostise arvutamine 5.3. Proovisegude koostised 8 liitri betoonisegu valmistamiseks: tsement ................................... kg; liiv ............................
Sõelumisaja pikkuseks valiti 5 min. Jäägid sõeltel kaalutakse ning arvutatakse järgmised näitajad: a) osajääk ai %-des sõelal i: mi a i= × 100 m Kus: mi - jääk sõelal i, g; m - kogu proovi mass, g; b) kogujääk Ai %-des sõelal i: Ai=a4,0 + …+ai c) Läbinud Li %-des sõelal i: Li=100−A i d) peenusmoodul FM: A 4,0 + A2,0 + A1,0 + A 0,5 + A0,25 + A 0,125 FM = 100 Kus: A4,0, A2,0, A1,0, A0,5, A0,25 ja A0,125 kogujäägid vastavatel sõeltel %. Liiva sõelkõver esitatakse graafiliselt koos Soome krohvimistööde juhendmaterjalis RT 33 - 10386 toodud sõelkõverate soovitusliku väljaga viimistluskrohvi valmistamiseks, mis on toodud lisas 1. 4.5. Plaatjate ja nõeljate terade hulga määramine.
annaabi.ee 
