erinevaid tapasid. Kuna igaüks neist kujutab tegelikult vaid üht mehesuutäit, jõuab enne toekamat söögiaega astuda läbi päris mitmest baarist ja igaühes neist mõnusalt baariletile toetudes põske pista üks-kaks tapat. Tapad enamikul juhtudel kas sõrmede vahelt või tiku otsast söödavad suupisted, millest piisab üheks või kaheks suutäieks. Mõnikord pakutakse tapadena ka grillitud või suitsutatud krevette, friteeritud peenkala, väikesi salatiportsjoneid, täidetud oliive ja õhukesi rullikeeratud singiviile. Kuumadest tapadest on tuntuimad lihapallid, shampinjonid, kana- ja lambaliha. Üle kõige aga peavad hispaanlased lugu kartulimunaroast, mis kannab nime tortilja de patata. Joogid 4 Janukustutamiseks pruugitakse jooki nimega horchata, mis on kokku segatud mandlipiimast, apelsiniõitega maitsestatud suhkrusiirupist ja veest
koos majoraaniga. Laialdaselt kasutatakse konservitööstuses, on tuntud likööri- ja veinivürtsina. Iisopi terav maitse parandab ettevaatlikul lisamisel rasvaste toitude maitset. Kalamarinaadide valmistamisel on iisop asendamatu maitseaine, muutes tavalise räime maitset tundmatuseni. On ka asendamatu köharohi, droogist valmistatakse tõmmis kuuma veega. Ikan bilis - Kalamaitseaine Malaisia köögist. Ikan bilis on kuivatatud peenkala, mida pudendatakse suppidesse ja kastmetesse. Maire Suitsu soovitab selle Eestis asendada kuivatatud Peipsi tindiga. Jalapeno - Terav Mehhiko tšillipipar. Tänu teravusele ja aroomile kasutatakse erinevates vormiroogades, tacode ja tortiljade täidistes. Lisa hästi ettevaatlikult, sest võid toidu väga kergesti üle maitsestada! Jamss - Troopikamaadel kasvav ronitaim kartulitaoliste, kuid väga suurte mugulatega (1–1,5 m, kuni 50 kg). Hiina jamss on vanimaid kultuurtaimi
negatiivselt mõjutada koha järelkasvu ja põlvkondade arvukust. Ahvena- ja latikavaru on heas ning koha- ja särjevaru keskmises seisus. Lisaks on haugivaru seisund paranenud ja võimalik on saagi suurenemine. Säästlik majandamine kindlustab lähiperspektiivis stabiilsed saagid. 2.4. Võrtsjärv Võrtsjärve kogusaak on viimastel aastatel langenud, mis tuleneb väikese latika saagi langusest. Põhjuseks on turu puudumine ja see, et peenkala heidetakse mõrraliinist eemaldudes enamasti vette tagasi. Angerja saak jääb alla kolmandiku pikaajalisest keskmisest. Peamine põhjus on veetaseme tõus järves, mis muudab just mõrrapüügi angerja suhtes vähem edukaks. Lisaks mõjutab angerja saaki oluliselt ka asustamiste maht. Eeltoodule tuginedes võib prognoosida saakide langust alates 2015. aastast. Koha varu ja saak on heas seisus ning lähiaastatel koha saagid jäävad 40-50 tonni 13
annaabi.ee 
