Tema esimeseks muusikaõpetajaks oli ema, kes mängis klaverit ja laulis. Edvard suhtus õpingutesse väga tõsiselt ning ka selle tulemusena kirjutas ta 12- aastaselt oma esimesed heliteosed. Norras aga puudus akadeemilise hariduse saamise võimalus. Seega valmistas ema oma poega ette Leipzigi konservatooriumi õpinguteks. Õpingute lõppedes töötas Grieg mitmel erialal helilooja, pianist, dirigent, pedagoog. Ta oli aastaid seotud ka Taaniga. Nooruses kohtas Grieg üht tarka,peenetundelist ning suurepärase häälega tüdrukut- Nina Hagerupi. Temast sai ka Griegi abikaasa, Griegi laulude parim ning esimene esitaja. 1867. Aasta oli Griegile kahekordselt tähtis. 1) Tema eestvedamisel avati Oslos Norra muusikaakadeemia, mille rektoriks oli ta ise. 2) Ta abiellus Nina Hagerupiga. Teda peeti kodumaal keskpäraseks muusikuks ning seepärast keeldus riik talle stipendiumi eraldamast. Muusikaakadeemiale elu sissepuhumine võttis aastaid ning see oli Griegi jaoks väga väsitav ja
eriti ei kasutata. Et keelebarjääri ületada, kasutage fotosid, graafikuid, tabeleid ja numbreid. (Foster 2000:110) Hiina: Kontekst ei ole Hiinas suhtlemisel määrav, kuid see lubab sageli otsest ja vastandavat kõnet. Hiinlased võivad olla järsud ning oskavad öelda ja ütlevadki ,,ei", vastupidiselt jaapanlastele. Kuid kultuuri põhilised nõudmised, nagu konfutsiuslik hierarhia, alandlikkus, austus ja 7 väärikus, nõuavad peenetundelist suhtumist konteksti, milles suhtlemine toimub. Palju kasutatakse sümboolseid väljendusvorme, kas verbaalselt või illustreerivalt (nende kirjakeel on ju sellele rajatud). Sümboolselt rääkimine võimaldab öelda asju, mida ei saa otse öelda (,,Pilt on väärt tuhat sõna" on hiina kõnekäänd). Hiinlased ütlevad ka: ,,See, kes räägib kõige vähem, ütleb kõige rohkem." (Foster 2000:73) Kagu-Aasia: Tai ja Indoneesia Tai: Taid on väga kõrge kontekstuaalsusega inimesed
Ma saaksin juba õnnelikuks sellest paljast teadmisest." ,,Miks siis preili s'e ei armasta?" küsis Indrek. ,,Seda ei või ma teile öelda," vastas preili veidi punastudes. ,,Tädile olen ma öelnud ja tema ainult naerab. Tädil ei ole peeni tundmusi, tema ei saa mõnikord põrmugi aru, mis mina tunnen. Kui ma iseseisvaks saan, siis lähen ma reisima, lähen tingimata ja otsin ilma s'eta keele üles, sest niisugune keel peab ometi kuski olema. Ei ole võimalik, et pole kogu ilmas nii peenetundelist rahvast. Mõistate -- kogu ilmas! Ja otsima lähen ma tingimata. Ning eesti keelt ei räägi ma siis enam kunagi, kui ma iseseisvaks saan, sest mehele lähen ma ükskõik kellele, mitte eestlasele. Temale mitte! Lähen niisugusele, kes eesti keelt ei mõistagi, sõnagi aru ei saa, kes teda pole eluilmas kuulnudki, nii et ka minu lapsed teda kunagi ei kuule, sest eesti keeles on kõik ilusad ja inetud sõnad s'ega. Mõelge pärast üksi järele, siis saate aru, saate tingimata
annaabi.ee 
