kasvulusti. 2 Mitte iga turvas ei sobi Tellides turvast ja öeldes, et vajate seda aias, kiputakse kohale vedama tumedat, nätsket alumiste kihtide turvast. Oma värvilt ja mõneti ka struktuurilt sarnaneb ta mullale - seega aeda justkui parim. Kahjuks mitte turbaaeda. Sinna vajame heledat, pindmisemat turvast, mida peenestatuna (freesituna) suurel hulgal loomadele allapanuks tarvitatakse. Freesturvas tekitab turbaaia taimedele meeldiva koheva ja õhurikka pinnase. Samaväärselt hästi sobivad ka turbapätsid. Liigse kohevuse vähendamiseks võime freesturbale hulka segada kuni 1/3 mahuosa puhast ehitusliiva. Võimaluse korral lisame ka veidi poolkõdunenud okkapuru. Sellise seguga täidame augu või piirete vahele jääva 'küna'. Täitmise ajal tuleb materjali
kuivatatult. Värskeid ürte võib kasutada tervelt või peenestatuna, kuid neid ei ole hea hoida vees siis lähevad kaotsi vees lahustuvad
Söögitorust alates lisandub limaskestale vahelmise kestana lihaskest. Seedekanali väliskestaks on kõhuõõnes, vaagnaõõne eesosas ning osaliselt ka rinnaõõnes kelme ehk serooskest. Väljaspool kere õõsi katab seedekanalit välimise kestana kohevakiulissidekoeline adventitsiaalkest. Seedekanali limaskest on seedefermentide produtseeriaks, imendusorganiks ja oluliseks retseptoorseks väljaks. Seedekanali algusosas, kus toit esineb veel vähe peenestatuna ja seedituna, on limaskesta ülesanne eeskätt temast väljaspool asetsevate kestade kaitsmine. Vastavalt ülesandele ja asukohale ning sellest tulenevale ehituseleeristatakse seedekanali algusosas nahkjat ehk kutaanset ja pärismaost alates pärislimaskesta. Seedekanali lihaskest koosneb silelihaskiududest. Ainult neelus ja söögitorus asenduvad need vöötlihaskiududega. Enamikus seedeorganites jaguneb lihaskest sisemiseks ringlihaskihiks ja välimiseks pikilihaskihiks
Söögitorust alates lisandub limaskestale vahelmise kestana lihaskest. Seedekanali väliskestaks on kõhuõõnes, vaagnaõõne eesosas ning osaliselt ka rinnaõõnes kelme ehk serooskest. Väljaspool kere õõsi katab seedekanalit välimise kestana kohevakiulissidekoeline adventitsiaalkest. Seedekanali limaskest on seedefermentide produtseeriaks, imendusorganiks ja oluliseks retseptoorseks väljaks. Seedekanali algusosas, kus toit esineb veel vähe peenestatuna ja seedituna, on limaskesta ülesanne eeskätt temast väljaspool asetsevate kestade kaitsmine. Vastavalt ülesandele ja asukohale ning sellest tulenevale ehituseleeristatakse seedekanali algusosas nahkjat ehk kutaanset ja pärismaost alates pärislimaskesta. Seedekanali lihaskest koosneb silelihaskiududest. Ainult neelus ja söögitorus asenduvad need vöötlihaskiududega. Enamikus seedeorganites jaguneb lihaskest sisemiseks ringlihaskihiks ja välimiseks pikilihaskihiks
Söögitorust alates lisandub limaskestale vahelmise kestana lihaskest. Seedekanali väliskestaks on kõhuõõnes, vaagnaõõne eesosas ning osaliselt ka rinnaõõnes kelme ehk serooskest. Väljaspool kere õõsi katab seedekanalit välimise kestana kohevakiulissidekoeline adventitsiaalkest. Seedekanali limaskest on seedefermentide produtseeriaks, imendusorganiks ja oluliseks retseptoorseks väljaks. Seedekanali algusosas, kus toit esineb veel vähe peenestatuna ja seedituna, on limaskesta ülesanne eeskätt temast väljaspool asetsevate kestade kaitsmine. Vastavalt ülesandele ja asukohale ning sellest tulenevale ehituseleeristatakse seedekanali algusosas nahkjat ehk kutaanset ja pärismaost alates pärislimaskesta. Seedekanali lihaskest koosneb silelihaskiududest. Ainult neelus ja söögitorus asenduvad need vöötlihaskiududega. Enamikus seedeorganites jaguneb lihaskest sisemiseks ringlihaskihiks ja välimiseks pikilihaskihiks
Peale tavalise, nn. metallilise allotroobi 3 amorfset modifikatsiooni : “kollane”, “must” ja “plahvatav” “Metalliline” modifikatsioon : tihedus 6,7 kg/dm3, stº 630,5ºC. Iseloomulikult habras – toatemp-l uhmris peenestatav Üle 310ºC (plastil., ülipuhtad monokristallid on plastilised 3.17.3. Keemiline iseloomustus Õhus püsiv, üle (600ºC oksüdeerub → Sb2O3 Sb ei reageeri N2, C, Si, B-ga Reageerib aktiivselt Hal-dega (v.a. F2), peenestatuna põleb Cl2 atmosfääris Sulatamisel reageerib S, Se, Te-ga Enamike metallidega sulatamisel → antimoniidid (stibiidid) Ei reageeri: HCl, HF, lahj. H2SO4, leeliste lahustega Reageerib: konts. H2SO4 → Sb2(SO4)3 värvitu krist., väga hügroskoopne konts. HNO3 → H[Sb(OH)6] - antimonhape Lahustub kergesti kuningvees ja segus HNO3 + viinhape 3.17.4. Tähtsamad ühendid, nende kasutamine Sb ühendites: o.-a- taval. -III, III, V