reaktsioonikiirust ja toimumise mehhanisme; Temperatuur- suurendades temperatuuri 10 kraadi võrra suureneb reaktsiooni kiirus 2 kuni 4 korda(kõrgemal temperatuuril on osakeste energia suurem, liikumine kiirem ja kokkupõrked tugevamad); Konsentratsioon-kui suurendada lähteaine kontsentratsiooni siis reaktsiooni kiirus kasvab(mida rohkem on ruumala ühikus aineosakesi, seda rohkem on ka võimalikke põrkeid aine osakeste vahel);Segamine; Kokkupuutepind-mida peenestatum aine seda kiirem reaktsioon(suurendades kokkupuutepinda suureneb ka põrgete arv osakeste vahel) rõhk-(gaasid) kõrgemal rõhul reageerivad gaasilised ained kiiremini sest gaasi molekulid surutakse üksteisele lähemale, mis suurendab põrgete arvu;Katalüsaator- aine mis suurendab reaktsiooni kiirust, reaktsiooni lõpuks tema kogus ja koostis taastuvad, võetakse vähe, katalüsaatori lisamisel toimub reaktsioon madalama aktivatsiooni energiaga kui ilma
Mida näitab kontsentratsioon? mida suurem on lähteaine kontsentratsioon, seda kiiremini kulgeb reaktsioon ja osakesed põrkuvad. Aine kontsentratsioon väljendab aine hulka ruumala ühikus. tähis on c ja põhiühik mol/dm3 5.Kuidas mõjutab rõhk gaasiliste ainete reaktsioonikiirust? kiireneb, kuna kui tõsta rõhku, suureneb gaasilise aine hulk ruumala ühikus st. et kasvab aine kontsentratsioon. 6.Kuidas mõjutab reageerivate ainete kokkupuute pinna suurus reaktsiooni kiirust? Miks? mida peenestatum on tahke lähteaine, seda suurem on ainete vaheline kokkupuute pind st. reaktsioon on kiirem 7.Kuidas mõjutab segamine reaktsiooni kiirust? kiireneb, kuna segamisel reageerivad ained kiiremini ja ühtlasemalt 8.Kuidas mõjutab temperatuuri tõstmine reaktsiooni kiirust? Miks? Kiireneb, kuna kõrgemal temperatuuril on osakeste energia suurem, nende liikumine kiirem ja kokkupõrked tugevamad. 9
Rabenemiseks e füüsikaliseks murenemiseks nim kivimite tükeldumist ja purdumist, mida põhjustavad temperatuuri ööpäevased kõikumised ja vee külmumine kivimi lõhedes. 34. Mida mõistetakse porsumisena? Porsumiseks e keemiliseks murenemiseks nim kivimite purdumist vee ja õhu mõjul ning organismide biokeemilisel toimel. See toimub samaaegselt rabenemisega, kuid tema osatähtsus suureneb kogu aeg vastavalt lähtekivimi peenestumisele. Mida peenestatum on kivim mehaaniliselt, seda intensiivsem on porsumine. Erinevalt rabenemisest porsumine mitte ainult ei lõhu kivimit, vaid põhjustab ka muutusi tema mineraloogilises koostises. Kõige aktiivsemateks porsumise teguriteks on vesi, hapnik ja süsihappegaas, samuti ka taimed ja mikroorganismid. 35. Milles seisneb murenemise tähtsus? Murenemine põhjustab kivimis olulisi muutusi. Kivim rikastub uute ühenditega, sealhulgas ka saviosakestega, mis annavad talle terve
2. oimulihas MUSCULUS TEMPORALIS mälumistöö 3. ja 4. keskmine ning külgmine tiiblihas (mälumine). Jt lihased.. 2. Põselihased: aitavad toitu mälumise ajal hammaste vahel hoida, suud avada, sulgeda: 1. põselihas M.BUCCINATOR 2. suusõõrlihas M.ORBICULARIS ORIS a vab ja sulgeb suu. Jt. HAMBAD DENTES (hammas DENS) HammastusDENTITSIOON Hammastef unktsioon: toidupala peenestamine - mida peenestatum toit, seda paremini tulevad seedefermendid toime toitainete lammutamisega, imendumiseks sobivate ühenditeni. ● Inimesel on kaks dentitsiooni: piimahambad ja jäävhambad ● Moodustavad ülemise ja alumise hambakaare ● HAMBUMUS - ülemise ja alumise hammaskaare suhe - normaalne hambumus: ülemised hambad ületavad alumisi ⅓ ulatuses. Jäävhambaid - ühel kaarepoolel 8, kokku 32
annaabi.ee 
