Protokoll nr. 4, 06.05.2015 Mulla keemiline analüüs Töö iseloomustus: (proov 21) Sügisel võeti Rannu vallas asuvatelt põlluldudelt mullaproovid. Põld oli jagatud 5 hektarilisteks juppideks ning igal maaalal tehti umbes 35 torget, millest kokku kujunes üks proov. Mullaproovid koguti kokku ning pand õhurikkasse ja sooja ruumi kuivama. Edasi, kui proovid olid kuivanud alustati korese ja peenese sisalduse välja arvutamisega. Selleks kaaluti kõigepealt muld koos karbiga ning hiljem mullaproovi karp tühjalt. Edasis valati kogu proov uhmri kaussi ning proov uhmerdati peeneteks osadeks. Uhmerdatud proov valati läbi 2mm sõelte – selle tagajärjel eraldus kores ja peenes üksteisest. WRB järgi moodustavad korese üle 2 mm läbimõõduga osakesed. Järgmisena kaaluti karp uhmerdatult ning arvutati mitu protsenti oli korest ja peenest.
Inimtekkelised lähtekivimid (praht, tuhk, prügimäed jms ning kuhjatud ja segatud looduslikud setted ja jääkpinnased(karjäärid, kaevandused jms)) 3 9. Mulla mehaanilise koostise lihtsustatud jaotus, kores, peenes. Muld jaotatakse: Suured osakesed mulla kores (üle 2(1) mm) Väikesed osakesed mulla peenes (alla 2(1) mm) Mulla peenese jaotus: Molekulid Kolloidid Ibe (moodustavad savi) Tolm Liiv Mulla korese jaotus: Kruus Peenkivid Väikekivid Suurkivid Rahnud, pangad 10. Mulla lõimis, selle klassifikatsioon, sõrmeproov. Mulla mehaanilise koostise protsentuaalset jaotust nim mulla lõimiseks. Eestis on kasutusel Katsinski mulla lõimise klassifikatsioon, mille aluseks on füüsikaline savi(osakesed <0,01 mm) sisaldus mullas.
Alternatiiviks veeris-, klibu- ja karbonaatsed mullad · Dm: A-hor. 1,2 1,4 ja B-hor. 1,3 1,5 Mg m-3 Hõlmavad 4,7% maafondist, 1,9% metsamaast ja 9% põllumaast · Pü: A 48 57%; B 45 54% · Peamiselt Harjumaal, Läänemaal, Saaremaal ja Lääne-Virumaal, vähem Raplamaal Peenese eripind ls muldadel 40 90 m2 g-1, sl muldadel 25 65 m2 g-1 ja Hiiumaal Aktiivveemahutavus koreserikastes m. 100 110 mm 75 cm kihis Looduslik taimkate metsas: K´´´ ja K´´´´ 120 135 mm
esiteks hõlbustab masinate tööd kuivatamisel ja koristamisel ning vähendab tükkide purunemist, teiseks tasasel alal kuivamisprotsess toimub ühtlasemalt ja saab valmis üheaegselt) lasundi ülemine kiht peab olema juuritud. 26. Tükkide tihedus sõltub turba omadustest lasundis, (jahvatamise, peenestamise) dispergeerimise intensiivsusest ja vormimise kvaliteedist. Turba omaduse mis määravad tema sobivuse kütteturbaks. peenese (puru) sisaldus valmistoodangu hulgas. 27. Eelised võrreldes freesturbaga: 1. Säilib turba looduslik struktuur. Soovi korral võib peenestada vastavalt vajadusele. 2. Säilib hästi, pole isekuumenemist, kaod minimaalsed. Lihtsam transportida. 3. Lõigatav lihtsate seadmetega 4. Soo ei nõua intensiivset kuivendamist Puudused: 1. Tootmistsükkel pikk (kuni aasta). Kuivab aeglaselt. Soovitatakse läbikülmumist et suurendada veeimavust ja kohevust. 2. Kuivamine raskesti mehhaniseeritav 3
annaabi.ee 
