ümber suure nelinurkse sillutatud siseõue. · Alumisel korrusel olid laoruumid, teisel korrusel olid suuremad ja esinduslikumad toad. · Osad ruumid said valgust galeriidest, terrassidelt, valguskaevudest. Osad ruumid olid aga hämarad. · Lossi seinad olid kivist, laed puust. · Väga omapärased olid ka ruumide toestamiseks ja liigendamiseks kasutatud sambad. Sambad peenenesid allapoole, olid valmistatud puust ja värvitud(punaseks, mustaks või kollaseks). · Losside siseruumide seinad olid kaetud krohviga, millele oli maalitud ornamente või pilte. Kreeta seinamaalidel ja reljeefidel püüti kujutada hetkelisi muljeid ümbritsevast elust, samuti püüti hoiduda stiliseerimisest ja sümmeetriataotlusest. Üheks populaarsemaks motiiviks, mida armastati kujutada oli viljakust ja elujõudu kujutav sõnn, kellest noormehed üle hüppavad.
1. Lossid koosnesid paljudest väikestest ruumidest, mis kõik paiknesid korrapäratult ümber suure nelinurkse sillutatud siseõue. 2. Alumisel korrusel olid laoruumid, teisel korrusel olid suuremad ja esinduslikumad toad. 3. Osad ruumid said valgust terrassidelt, galeriidest või valguskaevudest osad ruumid olid aga hämarad. 4. Lossi seinad olid kivist, laed puust . 5. Väga omapärased on ka ruumide toestamiseks kasutatavd sambad valmistaud olid sambad puidust, sambad peenenesid allapoole ja värvutud olid sambad valgeks punaseks või mustaks . 6. Losside siseruumide seinad olid kaetud krohviga, millele oli maalitud ornamente või pilte. Kreeta seinamaalidel ja reljeefidel püüti kujutada hetkelisi muljeid ümbritsevast elust, samuti püüti hoiduda stiliseerimisest ja sümmeetriataotlusest.. Üheks populaarsemaks motiiviks, mida armastati kujutada oli viljakust ja elujõudu kujutav sõnn, kellest noormehed ja neiud üle hüppavad.
saavutusteks olid suured lossid. Knossos, Phaistos ja Hagia Triada! 20.sajandil kaevati need välja ja konserveeriti ja osaliselt restaureeriti. Lossides palju väikseid ruume, paiknesid korrapäratult ümber siseõue. Keerukas põhiplaan on teikitanud müüdi labürindist. Eritasapinnal asuvaid ruume ühendasid trepid, osa tuume sai valgust galeriidest, terrassidelt ja valguskaevudes, osa ruume olid hämarad. Losside seinad olid kivist, laed puust. Samad olid ka puust, mis allapoole peenenesid. Sambaid värviti punase, musta ja kollasega. Kreeta lossidel polnud paraadilikke sissekäike, aga välisilme oli toretsev. Siseruumid olid krohviga kaetud ja sinna peale maalitud. Kreeta kujutavas kunsti püüti vabalt kujutada hetkelisi muljeid. Seinamaalidel ja reljeefidel hoiduti stiliseerimisest ja sümmeetriataotlusest. Domineerib mänglev, elav, maaliline laad. Populaarne oon viljakust kehastav sõnn. Kreeta hiilgavaim osa on keraamika
annaabi.ee 
