4) Veenilaiendid tekivad veeniseina elastuse kadumise tagajärjel ja rõhu toimel veeni laienemisel. 5) Kõrgvererõhutõbi tekib versoontele mõjuva normaalsest suurema rõhu tagajärjel. Seosta vere koostisosade ehituslikku eripära ja nende ülesandeid. Veri koosneb punastest ja valgetest vererakkudest ja vereliistakutest. Tänu punaste vererakkude kettakujulisele kujule ja elastsusele, on neil kerge transportida hapnikku ka kõige peenematesse veresoontesse. Tänu valgete vererakkude amööbjale kujule on neil kerge liikuda ning võidelda võõrkehade ja mikroobide vastu. Vereliistakute korrapäratu kuju aitab verel hüübida. Selgita immuunsüsteemi talitlust. 1)Õgirakud hävitavad tõvestajad. 2)Lümfotsüüdid toodavad antikehi, mis seonduvad tõvestajaga ja muudavad selle kahjutuks. Miks on vaktsineerimine vajalik? Vaktsineerimine on vajalik, et vältida nakkushaiguste laialdast levikut.
See tuleneb peamiselt vere ja veresoonte seinte vahelisest hõõrdumisest. Vererõhu all mõeldakse tavaliselt suurte artesite rõhku, mis on maksimaalne siis, kui vasak vatsake surub süstoli ajal verd suurtesse arteritesse. Rõhulaine liigub süstoli ajal mööda artereid ja on mitmel arteril pulsina kombeldav. Distoli ajal langeb rõhk vasakus vatsakeses nullini. Sulgunud aordikapi taga alaneb rõhk aeglaselt, seda mööda kuidas veri liigub peenematesse arteritesse. Suurtes arterites väiksemat vererõhku nimetatakse diastoolseks vererõhuks. Arteriaalset vererõhku mõõdetakse südamekõrguselt. Maa raskusjõud suurendab näitu, kui mõõdetakse südamest madalamal ja vähendab, kui mõõdetakse südamest kõrgemal. Korrektsioonitegur 1, 36 mm Hg/cm. Keskmine arteriaalne rõhk (RR) ~ minutimaht X perifeerne kogutaksitus. Kõrgvererõhuga on tegemist siis, kui süstoolne rõhk on üle140 ja distoolne üle 90 mm Hg.
See tuleneb peamiselt vere ja veresoonte seinte vahelisest hõõrdumisest. Vererõhu all mõeldakse tavaliselt suurte artesite rõhku, mis on maksimaalne siis, kui vasak vatsake surub süstoli ajal verd suurtesse arteritesse. Rõhulaine liigub süstoli ajal mööda artereid ja on mitmel arteril pulsina kombeldav. Distoli ajal langeb rõhk vasakus vatsakeses nullini. Sulgunud aordikapi taga alaneb rõhk aeglaselt, seda mööda kuidas veri liigub peenematesse arteritesse. Suurtes arterites väiksemat vererõhku nimetatakse diastoolseks vererõhuks. Arteriaalset vererõhku mõõdetakse südamekõrguselt. Maa raskusjõud suurendab näitu, kui mõõdetakse südamest madalamal ja vähendab, kui mõõdetakse südamest kõrgemal. Korrektsioonitegur 1, 36 mm Hg/cm. Keskmine arteriaalne rõhk (RR) ~ minutimaht X perifeerne kogutaksitus. Kõrgvererõhuga on tegemist siis, kui süstoolne rõhk on üle140 ja distoolne üle 90 mm Hg.
annaabi.ee 
