Liivapaberi jämedused sõltuvad puuliigist ja soovitavast lõpptulemusest. Tavaliselt 100-320 ISO. Abrasiivpaber ehk lihvpaber on abrasiivipulbriga kaetud paber pindade lihvimiseks. Enamkasutatavad lihvpaberid on nr 100, 120, 150, 180 ja 220. Mida suurem on lihvapaberi number, seda peenemate terakestega ta on. Alustada lihvimist suuremateralise lihvpaberiga (nr120). Niisutada puidu pind ja lasta kuivada. Kui puit on täielikult kuivanud, lihvida pind uuesti peenemateralise lihvpaberiga (suurem number nt 180). Lihvida alati pikki puidusüü suunda. Vaigu eemaldamine Vaiguplekke saab oluliselt vähendada, kui pesta oksakohtade ümbrust vee ja piirituse 1:1 lahusega niisutatud pehme lapiga ja seejärel pestud koht puhta veega üle loputada. Teine võimalus on aga noaga välja kraapida ja hiljem ära täita kahekovalentse pahtliga. Kruntimine Enne krundi peale kandmist tuleb lihvida pind siledaks ning pühikida tolm,
Samas ei tohi radoonikaev olla sügavamal kui pinnasevee piir: veega küllastunud pinnasesse ei ole võimalik alarõhku tekitada, mistõttu see süsteem ei toimi külmas kliimas. Kogumiskaevu saab rakendada radoonitõrjeks eelkõige hästi õhku juhtivates pinnastes, kuna siis jaguneb alarõhk ühtlaselt ja ulatuslikult üle kogu põrandaaluse ruumi. Vajaduse korral tuleb kaev ümbritseda kas geotekstiili või sõmera täitematerjaliga, et vältida peenemateralise pinnase imemist radoonikogumiskambrisse. [11] Radoonikaevuks võib olla perforeeritud seinaga kaev või toru läbimõõduga 4001000 mm ja sügavusega 3,54,5 m. Toodetakse ka lihtsalt paigaldatavaid plastist valmistatud kaeve, mille mõõtmed on ligikaudu 400 x 400 x 250 mm. Kaevu võib ehitada ka tellistest, jättes piisavad õhuvahed. Horisontaalsed vuugid peavad olema täidetud, et vältida kaevu varisemist pinnasega ümbritsemisel, kõik vertikaalsed vuugid peavad jääma lahti
Mingis terasemargis austeniidi allajahutamisel toimuvaist muutustest üldpildi saamiseks koostatakse katseandmete alusel elle terase kohta austeniidi isotermilise muutuse diagramm koordinaatides muutetemperatuur(T), aeg (t) joonisel 1. (TTT diagramm). Perliitmuutus saab täielikult toimuda vaid temperatuuril üle 650 kraadi, mida tagab aeglane jahutamisea kiirusega v 1 (alla 1 kraadi minutis). Jahutuskiiruse suurendamisel kuni 5 kraadi sekundis ( v 2 ) tekib perliidist peenemateralise tsementiidiga struktuur, mida nimetatakse sorbiidiks. Suurendades jahutuskiirust 40-60 kraadi sekundis ( v 3 ) jääb tekkiv tsementiit väga peeneteraliseks ja saadud struktuuri nimetatakse troostiidiks. Suurema allajahutuse puhul tekib nõelja struktuuriga beiniit. Martensiitmuutus toimub madala temperatuurini jahutatud terastes, mil austeniit kaotab püsivuse, kuid süsinikuaatomite difuusse ümberpaiknemise puudumise tõttu ei saa austeniit enam perliidiks muutuda
annaabi.ee 
