Eesti Holstein Alates 1. jaanuarist 1998 nimetati eesti mustakirju tõug eesti holsteini tõuks. Lehmad on märgatavalt kõrgejalgsemad, keha on kitsam ja pikem, lihastik on vähearenenud, toitumus on hea vaid kinnisperioodil enne poegimist. Udar on pikem, vähem sügav, nisad normaalsed, tagantvaates hakkab silma udara keskside sügava vaona kahe udarapoole vahel. Veresooned kõhul ja udara välisseinal on hästi märgatavad. Jalad on tugevad, küllalt peeneluulised, vahel ka püstised. Sõrad on normaalse kujuga, sageli heleda sarvainega, harva esineb kõrvalekaldeid sõrakujus. Lehmad on rahuliku iseloomuga ja väga hea isuga. Hea põhisööda kasutus ongi eesti holsteini tõu eeliseks teiste tõugude ees. Eesti holsteini tõu lehmade piimatoodang, piimarasva- ja piimavalgutoodang on suurim Eestis. Piima rasvasisaldus on hea, aga valgusisaldus on vaid rahuldav. Eesti Punane 1951. aastal anti punaste veiste massiivile eesti punase tõu nimetus
b) dünamomeetriga, ühik kG/m c)aboluutne veojõud on suurem raskematel hobustel d) normaalne veojõud kergematel hobustel e) võimsusühik hj= 75kG/m, ehk 735, 499W 12. tüüpide järgi: Soo Tõutüübi Liinitüüp Perekonnatüüp Kasvanduse tüüp b) 3 klassikalist printsiipi on zooloogiline ökoloogiline zootehniline c) B. Frank jagas: idamaised- araabia täisvereline läänemaised- ardenn d) Ewart jagas: stepi hobune- ida aasia steppides kerged peeneluulised vormid kiltmaahobune- levinud kiltmaadel metsahobune- kirjuta veel midagi juurde ka iseloomustuseks e) akad. Middendroff jagas: sammuhobused- külmaverelised kiirushobused- soojaverelised 13. sammuhobused- külmaverelised kiirushobused- soojaverelised 14. a) välimiku määramine, aretusväärtuse b) 1. hindamiseks on vaja 5 täkku, 2. komisjoni töös lisaks EHS spetsialistide õigus osaleda ka riigi tõuaretusinspektsiooni esindajal c) ema
( väike- aasia, araabia ps. · Läänemaine rühm (equus caballus occidentalis): esimestele vastandina flegmaatilised, kuiva konstitutsiooniga, suure pea ja lühikeste jalgadega ning rohke karvastiku ja jämeda luustikuga. (l-euroopa: ardenn, perseron) d) Ewart jagas hobused nehringi indeksist lähtuvalt : · Stepihobune otsimik kitsas, näoosa arenenud rohkem, pea profiil sageli kumer. Indeks (240-260) ida aasia steppides peeneluulised vormid: mongoli, taga baikali, baskiiri jt · Kiltmaa hobune pea lühike, laia otsmikuga sirge või veidi nõusa profiiliga. Indeks (224-238). Levinud kõrbes ja kiltmaadel, elava temperamendiga ja kuiva konstitutsiooniga, jalad kuivad, peened ja õhukese nahaga. Lakk ja tukk väikesed ning hõredad. Kesk-aasia , väike aasia, araabia ps. tõud ja tõõp aluseks tänapäeva kiirushobustele.
annaabi.ee 
