Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
Sulge

"peenekristalne" - 5 õppematerjali

Abrasiivmaterjalid
6
doc

Abrasiivmaterjalid

töödelda. Looduslikud abrasiivid Korund on mineraal, kristalne alumiiniumoksiid. Korundi iseloomustab suur kõvadus. Läbipaistmatuid korundi kristalle nimetatakse smirgliks. Puhtal kujul on korund värvitu, kuid lisandite tõttu on tal palju erinevaid värvitoone. Korund on hinnatud vääriskivi. Karmiinpunast korundi nimetatakse rubiiniks ja muud värvi läbipaistvat korundi safiiriks. Suuremad kaevandused on Venemaal, Zimbabwes ja Indias. Smirgel e peenekristalne korund on ebapuhas korund, Al2O3 25−60%. Värvilt tumehall või must smirgel koosneb korundist, rauaoksiididest, silikaatidest, esineb ka muldseid ja savikaid osiseid ning omadustelt jääb korundile alla. Tänapäeval on asendatud sünteetiliste materjalidega.. Kvartsliiv on kristalliline ränioksiid 98,5-99,5% SiO2. Kvarts on üks levinumaid mineraale, tähtis graniitide ja gneisside koostisosa. See on põhimineraal kvartsliivakivis ja näiteks Piusa klaasiliivades leidub seda 95−98%

Materjaliteadus → Orgaanilised...
4 allalaadimist
Seentega värvimine
26
pptx

Seentega värvimine

Lisaks veel viinakivi Puukepid segamise ja lõngade tõstmise jaoks.  Pehmetoimeline pesuvahend lõngade pesemiseks enne värvimist. Allikad: Hermann P. Seentega saab võluvaid värvitoone Eesti loodusmuuseum Hermann P. Seentega saab võluvaid värvitoone Peitsained:  Maarjajää (KAl(SO4)2 + 12H2O. Valge kristalne aine.  Raudvitriol FeSO4 + 7H2O. Rohekas kristalne metallisool.  Vaskvitriol CuSO4 + 5H2O. Sinine peenekristalne aine.  Keedusool NaCl Allikas: Hermann P. Seentega saab võluvaid värvitoone Kuidas toimub protsess?  Seente kogumine   Seente säilitamine  Lõnga ettevalmistamine   Peitsimine  Värvileeme keetmine   Lõnga värvimine  Lõnga loputamine ja kuivatamine.  Allikad: Hermann P. Seentega saab võluvaid värvitoone Eesti loodusmuuseum Hermann P. Seentega saab võluvaid värvitoone

Bioloogia → Mükoloogia
1 allalaadimist
Elementide keemia praktikum I katioonide rühm
4
doc

Elementide keemia praktikum I katioonide rühm

Pb2+ - ioonide tõestusreaktsioonid 1) Pb(NO3)2 + 2 HCl PbCl2 + 2 HNO3 Kloori-ioonidega moodustus tihe valge pliikloriidi sade, mis kuumutamisel kadus. 2) Pb(NO3)2 + 2 KI PbI2 + 2 KNO3 Joodi-ioonidega moodustus väga intensiivset kollast värvi pliijodiidi sade. Lahustasin sademe vesivannil kuumutamisega etaanhappega hapestatud vees, seejärel jätsin lahuse jahtuma. Pliijodiidi sade eraldus uuesti kuldsete sädelevate lehekestena (kiirel jahtumisel tekib kuldne helkiv peenekristalne sade). 3) K2CrO4 + Pb(NO3)2 PbCrO4 + 2 KNO3 Sadenes kollane pliikromaadi puru. Lahustasin sademe leelise (NaOH) lahuses, kus see moodustas tetrahüdroksoplumbaatiooni. PbCrO4 + 4 OH- [Pb(OH)4]2- + CrO4 2- Ag+ - ioonide tõestusreaktsioonid 1) AgNO3 + HCl AgCl + HNO3 Kloori ioonidega tekkis valge puru lahuse peale, mis oli hõbejodiidi sade. Võtsin ammoniaagi vesilahuse, mis reageeris AgCl sademega ning moodustas lahustuva kompleksühendi diammiinhõbekloriiidi.

Keemia → Elementide keemia
82 allalaadimist
Kivimid ja nende jaotus tekke põhjal
13
docx

Kivimid ja nende jaotus tekke põhjal

(1) 4.3. Tardkivimite struktuurid ja tekstuurid Tardkivimite struktuur sõltub oluliselt magma tardumise kiirusest. Aeglasel kristalliseerumisel jõuavad kristallid kasvada küllalt suureks, kiires protsessis aga mitte. Lähtudes kristallide e terade absoluutsest suurusest eristatakse tardkivimeis järgmisi struktuuritüüpe: · jämedakristalne ­ kristallide pikimõõde üle 5 mm; · keskmisekristalne ­ kristallide pikimõõde 2-5 mm; · peenekristalne ­ kristallide pikimõõde 0,1-2 mm; · peitkristalne ­ kristallide pikimõõde alla 0,1 mm, s.o silmaga eristamatu. (1) Väga kiirel laava tardumisel tekib kristallide asemel osaliselt või täielikult amorfne klaasjas mass ­ vulkaaniline klaas. Tardkivimite koostisosade suhtelise suuruse järgi eristatakse neis võrdteralist ja eriteralist e porfüürilist struktuuri (Joonis 2). (1) Kivimit moodustavate mineraalide kristallikuju järgi eristatakse idiomorfoteralisi,

Geograafia → Geoökoloogia
54 allalaadimist
Maateaduse alused I kordamisküsimused
31
doc

Maateaduse alused I kordamisküsimused

Kristallstruktuurita amorfne kivim ­ vulkaaniline klaas (obsidiaan). Peeneteralilisemad kivimid on tahkunud maapinnale lähemal, kus jahtumine on toimunud kiiremini. Jämedateralised kivimid tekivad sügavad maapinnas, kus jahtumine toimub aeglaselt. Jämedateraline ehk jämedakristalne on kivim, mille kristallide pikimõõde on üle 5 mm. Nt gabro. Keskmiseteraline ehk keskmisekristalne on kivim, mille kristallide pikimõõde on 2...5 mm. Nt dioriit. Peeneteraline ehk peenekristalne on kivim, mille kristallide pikimõõde on 0,1...2 mm. Nt graniit. Peitkristalne on kivim, mille kristallide pikimõõde on alla 0,1 mm, see tähendab alla inimsilma lahutusvõime. Nt basalt. Obsidiaan e vulkaaniline klaas on looduslik amorfne kvarts (kvartsklaas), mis sisaldab mitmesuguseid lisandeid (raud, magneesium). Omadustelt kõva, habras, värvus tingitud lisanditest. Obsidiaani purunemisel tekkivad väga tervavate servadega killud

Maateadus → Maateadus
82 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun