keerisesse. Eriti köitis sümbolistide luule, mis leidis muusikalise väljenduse vokaalminiatuurides ,,Viis poeemi" Charles Boudelaire sõnadele ning kolmes Paul Verlainei luuletusele kirjutatud vokaaltsüklis. Kriitika suhtus esialgu õelalt. LOOMING: 1890 aastad on helilooja loomingus õitsenguperiood, mil kujunes välja temale ainuomane helikeel. Klaverimuusikas ilmnes uus muusikaline väljenduslaad kõlaregistrite peenekoelises kautamises, faktuuri mitmeplaanilisuses, harmoonilisse tausta peidetud meloodilistes liinides, mitmesuguste arpedzode ja passaazide kopleksides. Tähelepanu on rikkalikel kõlavarjunditel. Debussy klaveriteosed moodustavad sellele instrumendile 20 saj algul kirjutatud muusika kullafondi: ,,Prelüüdid", ,,Lastenurk", ,,kujundid". Uus väljenduslaad kandus üle ka Debussy sümfoonislistesse teostesse. (,,Fauni pärastlõuna", ,,Nokturnid", ,,Meri") 3. Claude Debussy üks looming
Richard Strauss- lavamuusika (,,Salome"), sümfoonilised poeemid (,,Nõnda kõneles Zarathustra") 3. Impressionismi tunnused, esindajad: Cl. Debussy, M. Ravel, nende tähtsamad teosed. Orkestri kõlavärvide peened nüansid, nn. värvilaigud, vabade harmooniliste järgnevuste kasutamine, polütonaalsus- mitme helistiku üheaegne kasutamine. Claude Debussy- uus klaverimängu stiil avaldus kõlaregistrite peenekoelises kasutamises, looduselamuste kujutamine (,,Kuuvalgus", ,,Prelüüdid"), sümfooniline muusika (,,Fauni pärastlõuna") Maurice Ravel- hispaania tantsurütmide kasutamine, orkestrimuusika (,,Boolero", ,,Hispaania rapsoodia"), ooperid, balletid, klaverimuusika. 4. Neoklassitsismi tunnused, esindajad: I. Stravinski, ,,Kuuik", nende tähtsamad teosed. Suured orkestri koosseisud asenduvad väikestega. Tagasi kaalukuse ja selguse juurde. Harmoonia,
5. Ekspressionismi põhimõtted kunstis: väljendati inimese äärmuslikke emotsioone. Ekspressionismi põhimõtted muusikas: ülimalt intensiivne, sageli forsseeritud väljenduslaadiga; tonaalsuse kadumine; uue kompositsioonitehnikana, mille eesmärk oli sisemiselt korrastada atonaalset muusikat, tekkis dodekafoonia ehk kaksteisthelitehnika. 6. Debussy looming: klaverimuusikas ilmnes uus muusikaline väljenduslaad kõlaregistrite peenekoelises kasutamises, faktuuri mitmeplaanilisuses, harmoonilisse tausta peidetud meloodilistes liinides, kaugete helistike ootamatustes vastandamistes, mitmesuguste arpedzode ja passaazide kompleksides. Tähelepanu on rikkalikel kõlavarjunditel: peentel figuratsioonidel ning pedaliseerimise detailidel. Tema klaveriteosed moodustavad sellele instrumendile 20.sajandi algul kirjutatud muusika kullafondi. Sümfooniliste teoste kõlapilt on enamasti pastelne
nii: "Kaks hõbedaselt helkiva lehestikuga iidset oliivipuud kasvasid mäekingu jalamil, nende varjus seisis valge väike maja. Lühikesest trepist üles astudes pääses tillukesse aeda, kus õitsesid üksnes roosid. Erinevalt teiste hetääride majadest puudus sissepääsu kohal Thaisi nimi, samuti ei olnud eestoas ka tavalist parfüümidest küllastunud hämarust." Tihti võtsid hetäärid kodus vastu külalisi. Neile tuli vastu sale tütarlaps peenekoelises rindade alt vööga kokku seotud kitoonis. Avanes vaade salongi, kus patjadel lebas perenaine. Hetääri õpilased pakkusid keedetud mune, salatit ja kuldkarikast veini. Kõlasid flöödihelinad. Kui mõni kuulus hetäär vahetas kodukohta, siis oli see sündmuseks kogu ümbruskonnale. Uude elupaika saabus hetäär nagu kuninganna. Tema auks korraldati pidulikke vastuvõtte, tema saabumist olid juba varakult teadlikud. Välisriikide saadikud