Valguse peeldumine Peegelpinna tähistame joonega. Peeglile langeva ja peeglilt peegelduva valgusvihu asemel kasutame valguskiiri- neid nimetatakse vastavalt langevaks kiireks ja peegeldunud kiireks. Kohta kus valguskiir langeb peegelpinnale, joonistame punktiirjoonega peegelpinnale ristsirge. Langemisnurga moodustavad langev kiir ja pinna ristsirge. Valguse levimise suund on pööratav. Langemisnurgaks nimetatakse nurka langeva kiire ja peegelpinnal ristsirge vahel.Langemis nurga tähistatakse kreeka tähestiku väiketähega .(alfa) Peegeldunud kiir ja pinna ristsirge moodustavad peegeldumisnurga. Peegeldumisnurgaks nimetatakse nurka peegeldunud kiire ja peegelpinna ristsirge vahel.Peegeldumis nurka tähistatakse kreeka tähestiku väiketähega .(beeta) Langemis nurk ja peegeldumis nurk: Peegel Peegleid on kahte sorti. Nõguspeegel ja kumer peegel. Valguse hajus peegeldumine
17. Valguse peegeldumiseks nim. sellist nähtust, kus valgus langeb kahe kk lahutuspinnale ja pöördub osaliselt või täielikult esimesse keskkonda tagasi. Peegeldumise liigid: 1) difuusne peegeldumine (hajuv) tänu sellele peegeldumisele on esemed inimestele ümbritsevas ruumis nähtavad. Hajus peegeldumine esineb sellistelt pindadelt, mille konarused on palju suuremad valguse lainepikkuselt. 2) peegeldumine peegelpinnal selline peegeldumine, mis esineb pindadelt, mille konarused on väiksemad valguse lainepikkuselt või sellega võrreldavad. 18. Valguse peegeldumise seadused: I Langev kiir, peegeldunud kiir ja langemispunktist lahutuspinnale tõmmatud pinnanormaal asuvad ühes tasapinnas. II Peegeldumisnurk võrdub langemisnurgaga. III Valguse peegeldumisel on valguskiirte käik pööratav. 19. Kujutisel on tasapeeglil järgmised iseärasused: 1) Kujutis on näiline e
kuni 6*108 m. Röntgenkiirgus tekitatakse peamiselt röntgenitoru abil. Looduslikud allikad on paljud radioaktiivsed ained, päike, taevatähed, udukogud ja kosmiline kiirgus. 29.Valguse peegeldamine Joont, mida mööda valgusenergia levib, ehk valguse levimise suunda nimetatakse valguskiirus. Ühtlases ehk homogeenses keskkonnas levib valgus sirgjooneliselt. Joonisel 1 on antud valguskiire peegelduse skeem peegelpinnal PP. Langev valgusekiir AB langeb langemispunkti B, kuhu on tõmmatud normaal n (mõtteline ristsirge pinnaga). Nurka langeva kiire ja normaali vahel nimetatakse langemisnurgaks ja tähistatakse ga (ABn). Peegeldunud kiir BC moodustab normaaliga peegeldumistnurga . Peegeldumisseadus on järgmine. Kiire langemisnurk ja peegeldumisnurk on võrdsed: =. Kui kiir läheb ühest keskkonnast teise, siis keskkondade lahutuspiiril LP ta murdub
pidemega T. Õõnsas pöördkorgis on avad, mis ta pöörami- Bensiinikraan ühendatakse karburaatoriga bensiinikmd- sel satuvad järjekorras kohakuti kraani keresse pressitud last kummist või plastist voolikuga. kähe eri pikkusega toruotsakuga 4 ja 5. Kraami on kolm Õhufiltrid. Koos õhuga silindrisse imetav tolm seguneb lülitusseisu: «3»-- suletud, «ö» -- avatud (kraan on paa - silindri peegelpinnal oleva õliga ja põhjustab silindri, kolvi giga ühendatud pikema toruotsaku 5 kaudu) ja «P» · -- ning kolvirõngaste kiiret kulumist. Selle vältimiseks ühen- varu (kraan on paagiga ühendatud lühema toru 4 kaudu). Öatakse karburaatori segukamber atmosfääriga läbi õhu- Käepideme asendis «O» paaki jäävast bensiinist piisab ca filtri. 25... 30 km läbimiseks. Tolmu eraldamine võib õhufiltrites toimuda^ kontakt-,