tegudeni (orgiad, grupiline vandalism, vargused) ja destruktiivsete sotsiaalsete plahvatusteni (märatsemised, lintsimised, piinamised). Deindividuatsiooni soodustavad need asjaolud, mis hägustavad eneseteadvust (nt alkohol). Deindividualiseerunud inimesed on vähem ohjes, nad sõltuvad enam vahetust situatsioonist. Selle teiseks pooleks on aga suurenenud eneseteadvus. Sellele aitab kaasa see, kui inimene tegutseb peegeli või telekaamera ees. Enesekontrolli aitavad rõhutada ka sellised asjaolud nagu lisaks peeglitele ja kaameratele ka väikelinnad, heledad tuled, nimesildid, isikupärased riided ja individuaalmajad. Tervikuna tekitavad deindividuatsiooni seisundit: a) anonüümsus b) erutusseisund c) tähelepanu välistele sündmustele d) tihe koostegutsev grupp. 44. GRUPILINE MÕTLEMINE Grupiline mõtlemine on grupi vaimse efektiivsuse, reaalsustaju ja otsustusvõime moonutumine
kuni mitmesuguste impulsiivsete tegudeni (orgiad, grupiline vandalism, vargused) ja destruktiivsete sotsiaalsete plahvatusteni (märatsemised, lintsimised, piinamised). Deindividuatsiooni soodustavad need asjaolud, mis hägustavad eneseteadvust (nt alkohol). Deindividualiseerunud inimesed on vähem ohjes, nad sõltuvad enam vahetust situatsioonist. Selle teiseks pooleks on aga suurenenud eneseteadvus. Sellele aitab kaasa see, kui inimene tegutseb peegeli või telekaamera ees. Enesekontrolli aitavad rõhutada ka sellised asjaolud nagu lisaks peeglitele ja kaameratele ka väikelinnad, heledad tuled, nimesildid, isikupärased riided ja individuaalmajad. Tervikuna tekitavad deindividuatsiooni seisundit: a) anonüümsus b) erutusseisund c) tähelepanu välistele sündmustele d) tihe koostegutsev grupp. Grupiline mõtlemine Grupiline mõtlemine on grupi vaimse efektiivsuse, reaalsustaju ja otsustusvõime moonutumine
liikmed kasutavad ühe inimese ponnistusi ära ja kui isik paneb seda tähele, siis ka ka tema ind kaob, kuna ta ei taha olla tüssatav. Deindividuatsiooni soodustavad need asjaolud, mis hägustavad eneseteadvust (nt alkohol). Deindividualiseerunud inimesed on vähem ohjes, nad sõltuvad enam vahetust situatsioonist. Selle teiseks pooleks on aga suurenenud eneseteadvus. Sellele aitab kaasa see, kui inimene tegutseb peegeli või telekaamera ees. Enesekontrolli aitavad rõhutada ka sellised asjaolud nagu lisaks peeglitele ja kaameratele ka väikelinnad, heledad tuled, nimesildid, isikupärased riided ja individuaalmajad. Tervikuna tekitavad deindividuatsiooni seisundit: a) anonüümsus b) erutusseisund c) tähelepanu välistele sündmustele d) tihe koostegutsev grupp. Grupi polarisatsioon- Grupis toimub inimeste esialgsete arvamuste ja kalduvuste võimendumine.
annaabi.ee 
