järelejäänud osa impulsist liigub edasi Teise ebahomogeensuse olemasolul tekib veel üks peegeldunud impulss, kolmanda ebahomogeensuse korral kolmas impulss jne Selliselt saadud kujutis ekraanil võib anda liini täieliku impulsskarakteristiku Liini impulsskarakteristiku horisontaalteljel on mingis mastaabis kaugused mõõte-punktist ebahomogeensusteni ja vertikaal-teljel impulsid, mille suuruse ja suuna määravad ära liini ebahomogeensuste peegeldustegurid ning sumbumus impulsi liikumisel ebahomogeensuseni ja tagasi Fikseerides liini impulsskarakteristiku korras liini kohta võib liini töös häirete ilmnemisel sellise impulsskarakteristiku uuesti üle mõõta ja võrrelda seda korras liini karakteristikuga ning tekkinud muudatuste järgi saab leida rikke asukoha Kui impulsid liini impulsskarakteristikul esinevad vaid üksikute mõõtmiste ajal on ilmselt tegemist ajutiselt esineva rikkega (halb kontakt)
µ0µr elektriväljatugevuse suhtega langevasse elektrivälja tugevusse. d kus Peegeldustegurid avalduvad Fresnelli peegelduse valemitena: on materiali lainetakistus. Sellisesse 0 r käiguvahe.
valgustatus. Päikesepaiste mõjutab oluliselt ruumi temperatuuri. Aknad ei võimalda privaatsust. On ka eeliseid: vahel on aknast kena vaade. Tööruumi valgustuse puhul on olulised sealsete pindade peegeldumistegurid, kuna neist sõltub valgustatus ruumis. Need näitavad pinnalt lähtuva ja sinna langeva valgusvoo suhet. Valge paber peegeldab kuni 95% sinna langenud valgusest, puit 45%, must matt paber ainult 5%. Enamasti on otstarbekas, et tööruumi pindade (eriti lae ja seinte ülaosade) peegeldustegurid on kõrged, kuna siis säästetakse valgusenergiat. Maailmas eksisteerib sadu valgustatuse norme, mis sõltuvad konkreetse maa majanduslikest võimalustest, kuid ka töö täpsusest, vastutusrikkusest, objekti kontrastist fooniga, fooni tumedusest, töötaja vanusest jt teguritest. Vaesemates maades on valgustuse nõuded väiksemad. Kõige levinumatel töödel, näiteks lugemisel ja kirjutamisel, nõutakse Euroopas enamasti valgustatust vähemalt 400 lx
nagu siledalt pinnalt. Kui aga ebatasasuste mõõtmed on suuremad lainepikkusest toimub heli hajumine erinevates suundades. Kui helilaine pikkus on mõned sentimeetrid toimub peegeldumisel hajumine igas suunas. Sellist peegeldust nimetatakse difuusseks. Helilaine peegeldumisele avaldab mõju ka merepõhja struktuur. Mida kõvema struktuuriga on põhi, seda paremini ta peegeldab helilaineid. Allpool toodud tabelis on antud erisuguse struktuuriga merepõhja peegeldustegurid. Põhja Tegur % iselooom Graniit 60-70 Suured kivid 50-60 Liiv 30-50 Saviliiv 10-20 Muda 5-10 Hüdroakustilise seadme poolt vastuvõetavat kasulikku signaali saadavad kõrvalised mürad. Osa müradest on tingitud välimistest teguritest, osa aga helienergia kiirgamisega vette. Viimast osa müradest nimetatakse mere vastukajaks. Vastukaja on paljude väikeste kehade ja vee ebaühtluste nõrkade peegelduste resultant
annaabi.ee 
