Valgustatus ehk valgustihedus väljendab valguse intensiivsust mingis punktis (antud kontekstis siis ekraani pinnal) ning näitab mil määral mingi pind on valgustatud. Valgustustihedust mõõdetakse luksides , kus pinna valgustustihedus on 1 luks, kui 1 m2 suurusele pinnale jaotub ühtlaselt valgusvoog 1 luumen. Ekraani eredus sõltub valgustatusest ja ka ekraani peegeldusvõimest. Seega tuleb ereduse väljaarvutamiseks eeltoodud valemi tulemus korrutada ekraani peegeldusteguri väärtusega. Rusikareegel on selline, et optimaalne ekraani valgustatus peab olema 5 korda suurem ümbritsevast valgusnivoost. Peegeldusteguriga 1 ekraani kasutamisel on ekraani eredus seega 400 550 kandelat ruutmeetri kohta. Pimandatud ruumi (nt kodukino) korral, kus ümbritsev valgusnivoo on väga madal, on piisavaks ekraani valgustatuseks ligikaudu 100 Lux'i. Kuna enamus äripresentatsioone viiakse läbi valgustatud ruumides, siis valgustugevus
uses 16 bits per sample, and DVD-Audio and Blu-ray Disc which can support up to 24 bits per sample. 48kHz viitab Sampling-ule (signal processing) - it is the reduction of a continuous- time signal to a discrete-time signal. A common example is the conversion of a sound wave (a continuous signal) to a sequence of samples (a discrete-time signal). 48kHz @ 24bit tähendaks, et tegemist on HD audioga. 41.Milleks on vajalik liini sobitamine, mida sobitus tähendab, peegeldusteguri mõiste Peegeldustegur on peegeldunud kiirgusvoo või valgusvoo ja langeva voo jagatis antud tingimustel. Γ = valgusvoog / langev voog Kui allikas ja koormus ei ole sobitatud, siis nende ühenduspunktis tekib „kaja“ ehk osa allikast koormusesse liikuvast nn langevast signaalist a peegeldub ühenduskohast tagasi • Üldjuhul tekib peegeldusel ka faasinihe φ ja seetõttu on peegeldustegur Γ tavaliselt kompleksne suurus. Peegeldusteguri moodul |Γ| näitab
energiahulga AElang vahe Keha pinnalt väljuv kiirusvoog on summa keha temp määratud omakiirgusest E ja pealelangeva kiirgusvoo Elang sellest osast, mis peegeldub tagasi RElang.Väljuvat kiirgusvoogu nimetatakse efektiivseks kiirgusvooks: E ef = E + RE lang . Omakiirgus on kiirgus mis keha kiirgab enda pinnalt arvestamata ei langevat ega peegelduvat kiirgust. 67. Kehale langeva soojuskiirguse bilansi võrrand. Neeldumisteguri, peegeldusteguri ja läbitavusteguri mõiste koos vastavate matemaatiliste avaldistega. Kehale langev soojuskiirguse energia on võrdne vastavalt keha neeldumisteguri peegeldumisteguri ja läbitavusteguri summaga: Q0 = Q A + QR + QD . Kui see läbi jagada Q0-ga siis tekib avaldis ehk A+R+D=1 , kus A neeldumistegur, mis näitab kui suur osa kehale langevast kiirgusest kehasse neeldub. R peegeldumistegur, mis näitab kui suure osa kehale langevast kiirguses keha peegeldab
energiahulga AElang vahe Keha pinnalt väljuv kiirusvoog on summa keha temp määratud omakiirgusest E ja pealelangeva kiirgusvoo Elang sellest osast, mis peegeldub tagasi RElang.Väljuvat kiirgusvoogu nimetatakse efektiivseks kiirgusvooks: E ef E RE lang . Omakiirgus on kiirgus mis keha kiirgab enda pinnalt arvestamata ei langevat ega peegelduvat kiirgust. 67. Kehale langeva soojuskiirguse bilansi võrrand. Neeldumisteguri, peegeldusteguri ja läbitavusteguri mõiste koos vastavate matemaatiliste avaldistega. Kehale langev soojuskiirguse energia on võrdne vastavalt keha neeldumisteguri peegeldumisteguri ja läbitavusteguri summaga: Q0 Q A QR QD . Kui see läbi jagada Q0-ga siis tekib avaldis ehk A+R+D=1 , kus A neeldumistegur, mis näitab kui suur osa kehale langevast kiirgusest kehasse neeldub. R peegeldumistegur, mis näitab kui suure osa kehale langevast kiirguses keha peegeldab
välja energiavoogu läbi mingi pinna ühikutes W/m2. Poytingi vektor S E H väljendatakse vektorkorrutisena , kus E – elektrivälja tugevus H – magnetvälja tugevus Et E ja H on teineteisega risti olevad vektorid, siis korrutis näitab energia liikumise suunda. Pinna peegeldusvõimet iseloomustab peegeldustegur δ ja efektiivne peegelduspind Sef . Kui pinnale langeb energia Elang, pinnalt aga peegeldub energia Ppeeg, määrab peegeldusteguri valem: Ppeegeldunud Plangev Efektiivseks peegeldavaks pinnaks loetakse pinna projektsiooni energia liikumissuunaga risti olevale pinnale. Kui avastatud objektiks on laev, mis võib oma liikumissuunda muuta, siis ilmselt kursi muutumisel muutub ka efektiivse peegeldava pinna suurus. Sef on võimalik välja arvutada väheste objektide jaoks. Kera efektiivne pind, tingimusel, et tema raadius on palju suurem kui lainepikkus, s.t.
annaabi.ee 
