ühesuguselt hästi kõiki spektri osi, kõiki värvusi. Seepärast on indium asendamatuks materjaliks kõrgekvaliteediliste peeglite valmistamisel, millel on suur tähtsus täpsete astronoomiliste aparaatide konstrueerimisel. Indiumi lisamine hõbedale tugevdab peegliläiget ja hoiab ära selle tuhmumise õhu käes. Seepärast kasutatakse puhast indiumi või selle sulamit hõbedaga reflektorite katmisel. Niisugused reflektorid ei tuhmu aja jooksul ja neil on konstantne peegelduskoefitsient. Õhu käes on indium täiesti püsiv ja säilitab lõikekohal kaua aega hõbevalge värvuse. Indiumi võib lõigata noaga. Indium on märksa pehmem pliist. Ta jätab paberile jälje. Vask, arseen, pliis ja paljud teised metallid esinevad looduses mineraalidena. Indiumil ei ole niisuguseid mineraale. Indium esineb koos tsingiga selle maakides. Iga aastaga kasutatakse indiumi ühe rohkem mitmesugustes sulamites. Ühel indiumi sulamil plii, vismuti ja mõnede
2. Kasutajal peab olema võimalik muuta ekraani asendit, kallutades või pöörates seda nii, et saaks vältida häirivaid peegeldusi ja liigeredaid alasid nägemisväljas, kergendada silma akommodatsiooni ning samal ajal jääda loomulikku ja vabasse tööasendisse. 3. Vaatekaugus peab olema 5070 cm. 4. Valgusallikas ei tohi olla vaateväljas ega selja taga. Akende katmiseks on soovitatav kasutada heledaid püstlamellkardinaid või ruloosid, mille peegelduskoefitsient ei ole väiksem kui 0,4. Vajadusel võib neid kombineerida. 5. Silmade horisontaaljoone ja vaate suuna vahel peaks olema 20 o nurk e silmade horisontaaljoon peab asuma kuvari ülaservast kõrgemal, suurte kuvarite puhul võib asuda ülemise rea kõrgusel. Kehaasend istudes 1. Reied peavad asetuma horisontaalselt ja sääred vertikaalselt; 2. Istme kõrgus peab olema sobiv põlveõndla kõrgusega või olema sellest veidi väiksem; 3
Võtame mingi materjali murdumisnäitajaga n. Normaallangemisel on selle esipinnalt peegeldunud ja sellele langenud valguse amplituudide suhe (Fresneli koefitsient) peegeldumisel mitteneelavalt materjalilt kokkupuutes õhuga (murdumisnäitajan0 = 1) võrdne -1 = +1 ning peegelduskoefitsient -1 2 = 2 = . +1 2 36 Samamoodi normaali suunas siseneb valgus materjali. Neelava materjali korral võtab murdumisnäitaja kompleksse kuju ñ = n-ik. Suurust k nimetame neeldumisnäitajaks, sageli ka neeldumiskoefitsiendiks
- neeldumiskoefitsient; x - materjali paksus. Neeldumiskoefitsient sõltub lainepikkusest. Ained suure väärtusega neelavad juba õhukeses kihis enamiku valgusest. 8.10. Materjali läbipaistvus Kui valguskiirte kimp intensiivsusega I o langeb kehale paksusega l ja neeldumiskoefitsiendiga (joon. 8.17,8.18) siis läbiva valguse intensiivsus I T on avaldatav kujul I T = I 0 ( 1 - R )2 e-l, kus R on materjali peegelduskoefitsient. Läbinud valguse intensiivsus sõltub kadudest peegeldamisel ja neeldumisel (joon. 8.17) R+A+T=1, R - peegelduskoefitsient; A - needumiskoefitsient; T - läbipaistvuskoefitsient. 71 Peab muidugi arvestama, et kõik ülaltoodud koefitsiendid sõltuvad langeva kiirguse lainepikkusest. 8.11. Materjali värvus
annaabi.ee 
