*VALGUSE PEEGELDUMINE Peeglile langeva ja peeglilt peegelduva valgusvihu asemel kasutame valguskiiri neid nimetatakse vastaval langevaks kiireks ja peegelduvaks kiireks. Langemisnurgaks nimetatakse nurka langeva kiire ja peegelpinna ristsirge vahel. Langemis nurka tähistatakse: -ga. Peegeldumisnurgaks nimetatakse nurka peegeldunud kiire ja peegelpinna ristsirge vahel. Peegeldumisnurka tähistatakse: -ga. Valguse peegeldumise korral kehtib seadus : peegeldumis nurk on alati võrdne langemisnurgaga (=). Valguse levimise suund on pööratav. Nõguspeeglilt peegeldunud valguskiired koonduvad . *VALGUSE HAJUS PEEGELDUMINE Paber tervikuna peegeldab sellele langenud valguse kõikvõimalikes suundades.
Valguse peegeldumine Peeglile langeva ja peeglilt peegelduva valgusvihu asemel kasutame valguskiiri neid nimetatakse vastavalt langevaks kiireks ja peegeldunud kiireks. Kohta, kus valguskiir langeb peegelpinnale, joonistame punktiirjoonega peegelpinnale ristsirge. Langemisnurgaks nimetatakse nurka langeva kiire ja peegelpinna ristsirge vahel. Langemisnurka tähistatakse kreeka tähestiku väiketähega (alfa). Peegeldumisnurka tähistatakse kreeka tähestiku väiketähega (beeta). Sõltuvusi, mis kehtivad väga paljudel juhtudel, nimetatakse seaduspärasusteks või seadusteks. Peegeldumisnurk on alati võrdne langemisnurgaga. Valgus levimise suund on pööratav. Peegeldumisel tasapeeglilt vahetub parem vasak pool, valgusvihk jääb aga endiselt paralleelseks. Jõulukuus ehte läikivat pinda, poleeritud kulpi või lusikat võib käsitleda kõverpeeglina
ristsirge poole. Optiliselt tihedamast keskkonnast üleminekul optiliselt tihedamasse keskkonda murdub valgus pinna ristsirgest eemale. Kõverpeeglites valguse peegeldumise konstrueerimine. Nurkpeeglid Valguse peegeldumisseadus väidab, et kahe keskkonna lahutuspinnale langev kiir, sellelt pee- geldunud kiir ja langemispunktist tõmmatud pinnanormaal paiknevad ühes ja samas tasandis. Peegeldumisnurk võrdub langemisnurgaga . Füüsikas mõõdetakse langemis- ja peegeldumisnurka alati pinnanormaali suhtes (mitte pinna enda suhtes!) Valguse murdumisseadus väidab, et langev kiir, murdunud kiir ja pinnanormaal langemispunktis paiknevad ühes ja samas tasandis. Langemisnurga ja murdumisnurga siinuste suhe on konstant, mida nimetatakse teise keskkonna murdumisnäitajaks esimese suhtes (n21). Seega sin / sin = n21. Aine murdumisnäitajat vaakumi suhtes nimetatakse selle aine absoluutseks murdumisnäitajaks n .
· Lisaks kiirele on ka veel kasutuses valgusvihk. Valgusvihk ise ei ole valgusenergia, vaid pigem ruumiosa, mis on täitunud valguskiirtest. Vihu puhul ei märgita isegi mitte suunda. = näen kui see kihutab otse silma! Teiseks: kujutatud on peegeldumisseadust! Valgus peegeldub molekulidega kokku puutudes (kuna elektronid käituvad nii nagu nad käituvad). Vaata langemisnurka ja peegeldumisnurka selle sirge suhtes, mis on risti pinnaga (selle sirge nimeks on pinnanormaal) Langemisnurk ja peegeldumisnurk pinnanormaali suhtes alati sama! ÜKSKÕIK, MILLISE NURGA ALT KIIR KA EI TULEKS! Kui me räägime peegeldusest, siis tihti seostub meile peegelpilt iseendast või ümbrusest. Kui valgus peegeldub IGA objekti pealt, miks siis me ei näe oma peegeldust iga objekti pealt? Siin tuleb vahet teha hajusal peegeldumisel ja spekullaarsel peegeldusel. Spekulaarsel peegelduse puhul on nõnda:
· Lisaks kiirele on ka veel kasutuses valgusvihk. Valgusvihk ise ei ole valgusenergia, vaid pigem ruumiosa, mis on täitunud valguskiirtest. Vihu puhul ei märgita isegi mitte suunda. = näen kui see kihutab otse silma! Teiseks: kujutatud on peegeldumisseadust! Valgus peegeldub molekulidega kokku puutudes (kuna elektronid käituvad nii nagu nad käituvad). Vaata langemisnurka ja peegeldumisnurka selle sirge suhtes, mis on risti pinnaga (selle sirge nimeks on pinnanormaal) Langemisnurk ja peegeldumisnurk pinnanormaali suhtes alati sama! ÜKSKÕIK, MILLISE NURGA ALT KIIR KA EI TULEKS! Kui me räägime peegeldusest, siis tihti seostub meile peegelpilt iseendast või ümbrusest. Kui valgus peegeldub IGA objekti pealt, miks siis me ei näe oma peegeldust iga objekti pealt? Siin tuleb vahet teha hajusal peegeldumisel ja spekullaarsel peegeldusel. Spekulaarsel peegelduse puhul on nõnda:
sellelt peegeldunud kiir ja langemispunktist 3.4 Magnetvälja mõju vooludele ja tõmmatud pinnanormaal paiknevad ühes ja juhtidele samas tasandis. Peegeldumisnurk võrdub langemisnurgaga . Füüsikas mõõdetakse langemis- ja peegeldumisnurka alati V OPTIKA pinnanormaali suhtes (mitte pinna enda 1. Fernat printsiip, valguse peegeldumis- suhtes!) ja murdumisseadus Valguse murdumisseadus väidab, et langev Fermat' printsiip Pierre de Fermat esitas kiir, murdunud kiir ja pinnanormaal oma arvamuse, tuletades selle ühest valguse langemispunktis paiknevad ühes ja
(infra-, nähtav ja ultravalgus ning röntgenikiirgus). Geomeetriline optika ehk kiirteoptika on optika osa, mis tugineb ettekujutusele valguskiirtest. Valguse peegeldumisseadus väidab, et kahe keskkonna lahutuspinnale langev kiir, sellelt peegeldunud kiir ja langemispunktist tõmmatud pinnanormaal paiknevad ühes ja samas tasandis. Peegeldumisnurk võrdub langemisnurgaga . Füüsikas mõõdetakse langemis- ja peegeldumisnurka alati pinnanormaali suhtes (mitte pinna enda suhtes!) Valguse murdumisseadus väidab, et langev kiir, murdunud kiir ja pinnanormaal langemispunktis paikne- vad ühes ja samas tasandis. Langemisnurga ja murdumisnurga siinuste suhe on konstant, mida nimetatakse teise keskkonna murdumisnäitajaks esimese suhtes (n21). Seega sin / sin = n21. Aine murdumisnäitajat vaakumi suhtes nimetatakse selle aine absoluutseks murdumisnäitajaks n .
Geomeetriline optika ehk kiirteoptika on optika osa, mis tugineb ettekujutusele valgus kiirtest. Geomeetri- line optika on laineoptika piirjuht, mil lainepikkust võib lugeda nulliks. Valguse peegeldumisseadus väidab, et kahe keskkonna lahutuspinnale langev kiir, sellelt peegeldunud kiir ja langemispunktist tõmmatud pinnanormaal paiknevad ühes ja samas tasandis. Peegeldumisnurk võrdub langemisnurgaga . Füüsikas mõõdetakse langemis- ja peegeldumisnurka alati pinnanormaali suhtes (mitte pinna enda suhtes!) Valguse murdumisseadus väidab, et langev kiir, murdunud kiir ja pinnanormaal langemispunktis paiknevad ühes ja samas tasandis. Langemisnurga ja murdumisnurga siinuste suhe on konstant, mida nimetatakse teise keskkonna murdumisnäitajaks esimese suhtes (n21). Seega sin / sin = n21. Aine murdumisnäitajat vaakumi suhtes nimetatakse selle aine absoluutseks murdumisnäitajaks n .
Geomeetriline optika ehk kiirteoptika on optika osa, mis tugineb ettekujutusele valguskiirtest. Geomeetri- line optika on laineoptika piirjuht, mil lainepikkust võib lugeda nulliks. Valguse peegeldumisseadus väidab, et kahe keskkonna lahutuspinnale langev kiir, sellelt peegeldunud kiir ja langemispunktist tõmmatud pinnanormaal paiknevad ühes ja samas tasandis. Peegeldumisnurk võrdub langemisnurgaga . Füüsikas mõõdetakse langemis- ja peegeldumisnurka alati pinnanormaali suhtes (mitte pinna enda suhtes!) Valguse murdumisseadus väidab, et langev kiir, murdunud kiir ja pinnanormaal langemispunktis paikne- vad ühes ja samas tasandis. Langemisnurga ja murdumisnurga siinuste suhe on konstant, mida nimetatakse teise keskkonna murdumisnäitajaks esimese suhtes (n21). Seega sin / sin = n21. Aine murdumisnäitajat vaakumi suhtes nimetatakse selle aine absoluutseks murdumisnäitajaks n .
annaabi.ee 
