c)liugehõõrdejõud d)lennuhõõrdejõud 7.Raskusjõudu arvutatakse valemiga F=m*g. Mis on teguri g väärtus maapinnal? a)7,6 N/kg b)8,4 N/kg c)9,8 N/kg d)10.2 N/kg 8.Mis on puhta vee tihedus? a)1 g/cm b)24 g/cm c)0,2 g/cm d)75 g/cm 9.Milline neist ei ole rõhu mõõtmiseks? a)U-torumanomeeter b)vedrumanomeeter c)aneroidbaromeeter d)metallbaromeeter 10.Kelle järgi on antud nimetus rõhuühikule? a)B.Pascali b)I.Newtoni c)J.Watti d)Archimedese 11.Milline on valguse langemisnurga ja peegeldumisnurga suhe? a)langemisnurk on suurem b)peegeldumisnurk on suurem c)mõlemad on ühesuurused d)see sõltub keskkonnast 12.Mis on teepikkuse valem? a)v=s/t b)p=F/S c)F=p*S d)s=v*t 13.Millega mõõdetakse vedeliku ruumala? a)dünamomeetriga b)mõõtesilindriga c)joonlauaga d)kangkaaluga 14.Mis on valguse kiirus vaakumis? a)300 000 km/s b)300 000 km/h c)5 000 000 km/s d)5 000 000 km/h 15.Mille iseloomustamiseks kasutatakse mõistet võimsus? a)töö tegemiseks kulunud jõu
asemel kasutame valguskiiri- neid nimetatakse vastavalt langevaks kiireks ja peegeldunud kiireks. Kohta kus valguskiir langeb peegelpinnale, joonistame punktiirjoonega peegelpinnale ristsirge. Langemisnurga moodustavad langev kiir ja pinna ristsirge. Valguse levimise suund on pööratav. Langemisnurgaks nimetatakse nurka langeva kiire ja peegelpinnal ristsirge vahel.Langemis nurga tähistatakse kreeka tähestiku väiketähega .(alfa) Peegeldunud kiir ja pinna ristsirge moodustavad peegeldumisnurga. Peegeldumisnurgaks nimetatakse nurka peegeldunud kiire ja peegelpinna ristsirge vahel.Peegeldumis nurka tähistatakse kreeka tähestiku väiketähega .(beeta) Langemis nurk ja peegeldumis nurk: Peegel Peegleid on kahte sorti. Nõguspeegel ja kumer peegel. Valguse hajus peegeldumine Valgust, millel puudub kindel suund, nimetatakse hajusaks valguseks.Ruumis võib olla nii otsene ehk suunatud valgus kui ka hajus valgus. Hajus valgus tekib enamasti valguse peegeldumise tulemusena
VALGUSE PEEGELDUMINE JA MURDUMINE Valguse peegeldumiseks nim nähtust, kus valgus langeb mingile pinnale ja pöördub tagasi samasse keskkonda, kust see tuli. Langev kiir kujutab valguse levimise suunda enne peegeldumist. Langev kiir ja pinna ristsirge moodustavad langemisnurga. Peegeldunud kiir kujutab valguse levimise suunda pärast peegeldumist. Peegeldunud kiir ja pinna ristsirge moodustavad peegeldumisnurga. Valguse peegeldumise seadus: valguskiire peegeldumisnurk on võrdne langemisnurgaga, beeta=alfa Peegelpind on täiesti sile valgust peegeldav pind. Mattpind on mikrokonarustega; valgus peegeldub mattpinnalt kõikvõimalikes suundades. Valguse peegeldumist mattpinnalt nim hajuvaks ehk difuusseks. Mattpinnalt peegeldunud valgust nim hajusaks valguseks. Keskkonnas valgus nõrgeneb, üks nõrgenemise põhjustest on valguse
joonis 1 C 27 Joonisel 1 on antud valguskiire peegelduse skeem peegelpinnalt PP. Langev valgusekiir ( edaspidi kiir, langev kiir ) AB langeb langemispunkti B , kuhu on tõmmatud normaal - n (mõtteline ristsirge pinnaga). Nurka langeva kiire ja normaali vahel nimetatakse langemisnurgaks ja tähistatakse - ga.( ABn ). Peegeldunud kiir BC moodustab normaaliga peegeldumisnurga . Kiire langemisnurk ja peegeldumisnurk on võrdsed. = Kui kiir läheb ühest keskonnast teise, siis keskkondade lahutuspiiril - LP (joon. 2) ta muudab oma liikumissuunda ehk murdub. Langev kiir AB moodustab normaaliga n langemisnurga ja murdunud kiir BC moodustab normaaliga murdumisnurga . Esimesest keskkonnast tulevat kiirt nimetatakse langevaks kiireks ja teise keskkonda tunginud kiirt aga murdunud kiireks. Murdumisseadused on järgmised: 1
annaabi.ee 
