Els Mikiver (Einok) (1824 c.1900) Els Mikiveri elutee Eesti Rahvaluule Arhiivi poolt väljaantud raamatus Vana Kannel 1938 nimetatakse Els Mikiveri kuldsuiseks laulikuks. Sündis KiiuAblas, hiljem siirdusid Einokid Virve külla Nõmme vabadikukohale, 21 aastane Els läks mehele 1846.a samasse külla Nigula ehk Lepa Madise pojale Tõnu Mikiverile. Einokid pärinevad Pedaspea külast. Kui lapsed asusid perekondadega Simititsasse, läksid kaasa ka TõnuElse ning elasid vanema poja Jaani talus. Sääl lõppes ka Else elutee aastal 1900.
Els Mikiver (Einok) (1824 - c.1900) Els Mikiveri elutee Eesti Rahvaluule Arhiivi poolt väljaantud raamatus Vana Kannel 1938 nimetatakse Els Mikiveri kuldsuiseks laulikuks. Sündis Kiiu-Ablas, hiljem siirdusid Einokid Virve külla Nõmme vabadikukohale, 21 aastane Els läks mehele 1846.a samasse külla Nigula ehk Lepa Madise pojale Tõnu Mikiverile. Einokid pärinevad Pedaspea külast. Kui lapsed asusid perekondadega Simititsasse, läksid kaasa ka Tõnu-Else ning elasid vanema poja Jaani talus. Sääl lõppes ka Else elutee aastal 1900.
kästletud mure, valu ja leinateema. Ja pärast Pariisimatka ilmus muinastemaatika. Pääses valitsema pidulik ülev meeleolu, talupoeglikult arhailine, selge ja monumentaalne käsitluslaad. Ilmnes filosoofiline alltekst, mis järgnevail aastail vaalgi tugevnes. Erilise selgusega avaldub Raua suurejooneline laad ,,Kalevipoja" juubeliväljaandele loodud teoses ,,Linnuse ehitamine" ja ,,Kalevipoja surm", temperamaalides ,,Kalev kosjas", ,,Ohver" ja ,,Pesu" ning Pedaspea ja Riguldi rannakülas loodud töödes. Viimaste peamine ainevald on kodumaa loodus ja töötav inimene. Romantiline meeleolu põimub neid suursuguse rahu ja lihtsusega. Kunstniku viimaseid joonistusi, nagu ka kogu tema loomingut, iseloomustab mõtisklev ellusuhtumine. Teosed ,,Kartulivõtmine" ,,Kardsepad" ,,Pakri eit" ,,Mälestused" ,,Puhkus rännakul" Kujundanud ja illustreerinud J.Liivi ,,Luuletused" ,,Kalmuneid" ,,Kalev kosjas" ,,Linnuse ehitamine"
Tekib isu seda kõike teistega jagada ja kuulutada maailmale kui õnnelik parasjagu ollakse. Kas arvutis istudes on ka selline tunne? Kaldun arvama, et mitte. Kus oleks Eestis see õige koht tunnetada rahu ja vaikust? Eesti on pisike riik põhjapoolkeral, kus suved pole kuumad ja talved lumerohked, kuid siiski leidub siin imelisi kohti, kuhu minna ja kus lõõgastuda, et tunda seda vabaduse tunnet. Pisikesed külad mereäärsetes paikades näiteks Pedaspea, kus kaunistavad mereäärt pisikesed suvilad ja mets ning kilomeetrite pikkune liivarand. Mõnusaks kohaks on veel Kabli, kus veetsin paljud suvepuhkused enda lapsepõlves. Päeval päevitasime Kabli rannas, öösel magasime telgis või pisikeses puumajas, pissil käisime metsa all ja õhtul istusime kõik koos kambaga lõkke ümber. Tagant järgi meenutades oli see mu elu üks mõnusamaid aegu. Eesti ei jõua saarte
ekspressiivselt käsitletud mure-, valu- ja leinateema, pärast Pariisi-matka muutus ülekaaluks muinasteemaatika Üldis pidulik ülev meeleolu, talupoeglikult arhailine, selge ja monumenteelne käsitluslaad, ilmnev filosoofiline alltekst süvenes järgmisel aastatel. Parimini avaldub Raua suurejooneline laad "Kalevipoja" juubeliväljaandele loodud teoseis "Linnuse ehitamine" ja "Kalevipoja surm" (1935), temperamaalides "Kalev kosjas" (1933), "Ohver" (1935) ja "Pesu" (1937) ning Pedaspea ja Riguldi rannaküas valminud teosed (1938-1940). Viimaste peamine ainevald on loodus ja talupoeg, romantiline meeleolu põimub suursuguse rahu ja lihtsusega. Omaette rühma moodustavad aastaist 1940-1942 pärinevad, seal hulgas inimest ja tema eluavaldusi jälgivad lehed. Nagu kogu Raua looming, on ka need mõtisklevad. Kokkuvõte Kristjan Raud on toonud eesti kunsti väga palju. Kristjan Raud ei ole toonud Eesti rahvale uut kunsti vaid arendanud ka Eesti kultuuri. Tema joonistuste
XVIII sajandiks olid kujunenud terviklikeks barokkansambliteks Kolga, Palmse, Sagadi ja Vihula mõisad. XIX sajandi ümberehituse käigus said hooned klassitsistliku ilme ning senine barokkhaljastus asendati vabaplaneeringuga. Kõigil mõisatel on oma kindel koht Lahemaa maastikupildis ja kultuuris. Rannaküladest on vanimad XIII sajandi ürikuis mainitud Pärispea ja Juminda. Vanapärase ilme on säilitanud ka Altja, Pedassaare, Natturi, Pärispea, Virve ja Pedaspea. Rannarahvas pidas tihedat kaubavahetust soomlastega: kevadeti sõideti rändpüügile Soome randa, soomlased käisid omakorda Virumaal kala vilja vastu vahetamas. Põhjranniku murre sarnanaeb ilmselt seetõttu siiani soome keelega. Meri on tähtis nii kaubanduse kui ka laevanduse arengus. Veeti puitu, telliseid, soola ja salapiiritust. Juba 1880ndatel aastatel lasti Käsmus ja Pedassaares merre väiksemaid rannasõidulaevu. Esimene kaugsõidu purjekas taglastati Käsmus 1891. a
21961325.617373 115317 Albu vald 25830 8200425-1Pedajamäe58.06581626.463873 25830 Otepää vald 25831 8200426-1Pedajamäe58.06591526.463423 25831 Otepää vald 26317 6500444-1Pedaku 58.16059126.692693 26317 Valgjärve vald 29650 6500443-1Pedaku 58.16083326.693001 29650 Valgjärve vald 11549 22843-1 Pedase 59.26223823.895243 11549 Padise vald 11550 22844-1 Pedase 59.26217523.894787 11550 Padise vald 5536 32901-1 Pedaspea 59.54528525.562276 5536 Kuusalu vald 5537 32902-1 Pedaspea 59.54535625.562403 5537 Kuusalu vald 32564 5900552-1Pedassaare59.61484626.039864 32564 Vihula vald 80800 5900553-1Pedassaare59.61497726.039802 80800 Vihula vald 24596 8400643-1Pedastiku 58.19940125.951559 24596 Tarvastu vald 24597 8400644-1Pedastiku 58.19946025.951768 24597 Tarvastu vald 34018 4990011-1Pedja 58.82688626.345578 34018 Jõgeva vald
annaabi.ee 
