veekindlast valgest sametist gaasimaski. Christian Dior: andis naistele tagasi naiselikkuse, küllusetunde ja täiesti uue suhtumise pidulikesse rõivastesse. Uus rõivamood nõudis käekotti, saledat pihta ja tohutul hulgal kangast. Ka kübaral oli äärmiselt oluline osa. Sündis tänapäevane moeetendus. Tema tualetid pöördusid tagasi belle époque´i kinnaste ja alusseelikute ajastusse, kus vajati korseti abi, et saavutada soovitud figuuri. Charles Jamesile: ta on kultuskujuks tänu oma pedantsuseni kalduvale täpsele moekäsitlusele, uuenduslikule mõtteviisile ja äärmiselt väikesemahulisele loomingule. Tema õhtutualetid olid sedavõrd tähelepanuväärsed ja rõivamoed nii meisterlikud, et neid müüdi oksjonite kalli hinna eest. Clare Mccardell ameerikaliku vabaaja rõivastiili-casual look´i - looja. Moekunstnikest kõige uuendusmeelsem, kasutas selliseid materjale nagu denim, gingam (triibuline või puuvillane riie), trikotaaz, et luua värskelt ja
kunsti kogu mõju tekib vaataja silma võrkkestal, ning vaataja teadvus, mõtted pole olulised ja on lausa välistatud. Op-kunsti pooldajate põhimõtteks on idee, et vaataja ei pea otsima tõlgendust, vaid ainult reageerima. Seega, kui 50-ndatel valitsenud esteetika soosis kunstniku spontaanset eneseväljendust, siis kõigile 60-ndate aastate vooludele on tüüpiline, et kunsti tehakse teadlikult, vahel lausa pedantsuseni plaanipäraselt, aga vaatajalt oodatakse spontaanset reageeringut. Op-kunstis on kasutatud tajupsühholoogiast tuntud mitmesuguseid illusioone, nagu mõnede lihtsate kujundite suuruse ja vahekorra või siis joonte suuna silmapetteid, ümberpööratavaid geomeetrilisi kujundeid (nn. Schröderi trepp); ruumilisi illusioone, kus tasapinnal näeb sisse- ja väljaulatuvaid osi, nn. muaree-efekti, mis tekib, kui mingi tasapinnaline struktuur paigutada iseenese peale väikese nihkega jms
RETINAALNE KUNST (reetina silma võrkkest) kunsti kogu mõju tekib vaataja silma võrkkestal, ning vaataja teadvus, mõtted pole olulised ja on lausa välistatud. Op- kunsti pooldajate põhimõtteks on idee, et vaataja ei pea otsima tõlgendust, vaid ainult reageerima. Seega, kui 50-ndatel valitsenud esteetika soosis kunstniku spontaanset eneseväljendust, siis kõigile 60-ndate aastate vooludele on tüüpiline, et kunsti tehakse teadlikult, vahel lausa pedantsuseni plaanipäraselt, aga vaatajalt oodatakse spontaanset reageeringut. Op-kunstis on kasutatud tajupsühholoogiast tuntud mitmesuguseid illusioone, nagu mõnede lihtsate kujundite suuruse ja vahekorra või siis joonte suuna silmapetteid, ümberpööratavaid geomeetrilisi kujundeid (nn. Schröderi trepp); ruumilisi illusioone, kus tasapinnal näeb sisse- ja väljaulatuvaid osi, nn. muaree-efekti, mis tekib, kui mingi tasapinnaline struktuur paigutada iseenese peale väikese nihkega jms
kunsti kogu mõju tekib vaataja silma võrkkestal, ning vaataja teadvus, mõtted pole olulised ja on lausa välistatud. Op-kunsti pooldajate põhimõtteks on idee, et vaataja ei pea otsima tõlgendust, vaid ainult reageerima. Seega, kui 50-ndatel valitsenud esteetika soosis kunstniku spontaanset eneseväljendust, siis kõigile 60-ndate aastate vooludele on tüüpiline, et kunsti tehakse teadlikult, vahel lausa pedantsuseni plaanipäraselt, aga vaatajalt oodatakse spontaanset reageeringut. Op-kunstis on kasutatud tajupsühholoogiast tuntud mitmesuguseid illusioone, nagu mõnede lihtsate kujundite suuruse ja vahekorra või siis joonte suuna silmapetteid, ümberpööratavaid geomeetrilisi kujundeid (nn. Schröderi trepp); ruumilisi illusioone, kus tasapinnal näeb sisse- ja väljaulatuvaid osi, nn. muaree-efekti, mis tekib, kui mingi tasapinnaline struktuur paigutada iseenese peale väikese nihkega jms
annaabi.ee 
