avardamisega, avastasid uusi väljendusvahendeid. Laialivalguvus – kuna postmodernistliku ajastu kunst võib olla peaaegu ükskõik milline, iseloomustab kultuuri üldpilti ülim laialivalguvus. Marginaalsus – alternatiivsust, sest kui kõik on laiali valgunud, siis on suurem osa sellest ka marginaalne, kõrvaline, ääreala. Marginaalset ehk tsentrist väljunud kultuuri on postmodernismis alati rohkem kui peavoolukultuuri. Subkultuursus – arginaalsed kultuurid otsivad oma keset, marginaalsed kunstikud- kirjanikud mõttekaaslasi ja publiku ning nii pannaksegi vähehaaval alus uue subkultuuri ehk allkultuuri sünnile. Kõik on lubatud – üks olulisemaid kaanoneid. Postmodernism julgustab kunstnikku tabusid ületama ja murdma. Intertekstuaalsus – eri kultuuritekside seosed. Sageli võetakse üle eelnevate stiilide
Venemaal). - Põhjamaad vaheletrügimine talumatu, vahed inimeste vahel. Anglo-ameeriklastel nn "kehamull", sakslastel lisaks "automull". Prantslastel seevastu "kontaktparkimine". Eriti ameeriklased võtavad enese alla palju ruumi - ameeriklaste "töölauamull". "Vaikusemull" hääle valjus kui distantsiseadmise viis. Prantslastel "vaikusemull" täiesti olemas, ameeriklastel puudub. Selles mõttes ameeriklased sarnased lõuna-eurooplastega, araablastega jne. Ameerika peavoolukultuuri põhijooni Miks ameeriklased ei talu vaikust? Pierson: M-factor Ameerika kultuuris: Mobility, migration, movement. Keskne ameerika karakteri kujunemisel. - immigratsioon, - liikumine Ameerika sees (Rajamaa Frontier, liikumine maalt linna, liikumine linnast linnas, nt ülikoolide vahel) Liikumine tekitab vajaduse ühtekuuluvuse loomise järele (joining). Kollektivism ja konformism on erinevad mõisted: peavoolu ameeriklased reeglina individualistid, aga
kombineerib omavahelt vabalt kõigi talle eelnenud stiilide, voolude ja maailmatunnetuste kogemusi. 2. Laialivalguvus kuna postmodernistliku ajastu kunst võib olla peaaegu ükskõik milline, iseloomustab kultuuri üldpilti ülim laialivalguvus. 3. Marginaalsus alternatiivsust, sest kui kõik on laiali valgunud, siis on suurem osa sellest ka marginaalne, kõrvaline, ääreala. Marginaalset ehk tsentrist väljunud kultuuri on postmodernismis alati rohkem kui peavoolukultuuri. Sellest ka surve peavoolule. Esiteks moesurve: moodi saab minna ainult see, mis moes ei ole, järelikult midagi marginaalset. Teiseks kunstiline surve: kuna 37 marginaalsus tavaliselt ei müü, siis on see turu ja moe survest täiesti vaba ning võib selle asemel keskenduda kunstilistele küsimusteel, väjendusvahendite täiustamisele, tunnetuse avardamisele ja