........................11 KOKKUVÕTE.............................................................................................................17 KASUTATUD ALLIKAD............................................................................................18 LISA 1 2 KASUTATUD MÕISTEID Dementsus on ajufunktsioonide (mõtlemine, mälu, arutlemine, planeerimine) järk- järguline langus. (Tartu Ülikooli Kliinikum, 2010: 2) Peavoog on suitsuvoog, mida tõmmatakse iga mahviga suitsetamisel kopsu. (Tervise Arengu Instituut, 2011:3-4) Kõrvalvoog on mahvide vaheajal sigareti otsa hõõgumisel õhku lenduv suitsetaja poolt väljahingatav toss. (Tervise Arengu Instituut, 2011:3-4) Aktiivne suitsetaja on passiivse suitsetaja vastand ehk inimene, kes tõmbab sigaretti. (Tervise Arengu Instituut, 2011:3-4) Passiivne suitsetamine ehk mittevabatahtlik suitsetamine tähendab teiste inimeste
sellel, kes soovib oma harjumuspärase eluviisiga kahjustada kaasinimesi? (,,Passiivne suitsetamine ") On teada, et paljud kopsuvähi juhud on põhjustatud passiivsest suitsetamisest. Samuti on tõestatud, et passiivne suitsetamine võib põhjustada südame-veresoonkonna haigusi ning olemasolevat haigust ägestada. Mõju on suurim kinnises ruumis, nagu näiteks autos. Suurem osa sigareti suitsust läheb mujale kui suitsetava inimese kopsudesse. Sigareti põlemisel eraldub peavoog, mille suitsetaja sisse hingab ning kõrvalvoog, mis eraldub põlevast otsast ning mida hingavad sisse kõik, kes läheduses või samas ruumis viibivad. Passiivne suitsetamine kahjustab imikuid ja lapsi. Selle tulemusel väheneb organismi vastupanu ning sageneb haigestumine hingamisteede nakkushaigustesse, nina- kõrva-kurguhaigustesse. 8
9 suitsetava inimese kopsudesse. See n.ö kõrvaline suits sisaldab ohkem kahjulikke aineid kui kopsudesse sattuv suits. Lahjade sigarettide kõrvaline suits on tõenäoliselt kahjulikum kui muude sigarettide suits. Tähelepanu passiivse suitsetamise all kannatavate inimeste suhtes on tõusnud, kuid võiks olla veelgi suurem ja tulemusrikkam.(ibid.) Sigareti põlemisel eraldub peavoog, mille suitsetaja sisse hingab ning kõrvalvoog, mis eraldub põlevast otsast ning mida hingavad sisse kõik, kes läheduses või samas ruumis viibivad. Passiivne suitsetamine kahjustab imikuid ja lapsi. Selle tulemusel väheneb organismi vastupanu ning sageneb haigestumine hingamisteede nakkushaigustesse, nina- kõrva-kurguhaigustesse. Passiivne suitsetamine võib põhjustada astma sümptomite süvenemist ning on seotud ka väikelapse äkksurma sündroomiga (ibid).