. Ajupõrutus: · Löök vastu pead võib kahjustada ajukudet. · Tekkiv teadvusekadu võib kesta tunde, päevi või jäädagi püsima · Pärast teadvuse taastumist võivad jääda ajutalituse mitmesuguse astmega häired Tegutsemine ajupõrutuse korral: · Pane kannatanu püsivasse külili asendisse · Jälgi hingamist ja pulssi · Kontrolli teadvuse taset · Peaverejooksu puhul peata verejooks ja tõsta kannatanu pea koos ülakehaga kõrgemale · Ära tõsta peavigastusega kannatanu jalgu ülesse, ajuturse oht. Koljupõhimiku murd · Veri valgub koljumulku ja sellga surutakse kinni piklik ajus paiknev hingamiskeskus ja hingamine seiskub Koljupõhimiku murru tunnused: · Eritised kõrvust ja ninast · Prillverevalum · Verevalum kõrva taga Rindkere ja kõhuõõne organite vigastused. Suure sisemise verejooksu oht. Põhjused: · Pussitamine, tulistamine · Löök rindkere piirkonda või kõhtu(maksa, põrna rebend, soolte vigastus)
lihtne kuid südamlik. Siis mindi poole kilomeetri kaugusele surnuaiale Jürkat maasse sängitama: ees kaks meest kirstuga vankris, kaks meest jala ja neist veel tagapool Riia kassiga, kes järsku minema jooksis. Riia hakkas nutma ja nii läksid mehed kassi puu otsast otsima, kuid vankriratas jäi kivi taha ja üks meestest kukkus peaga kivi vastu. Puu otsast kassi ei leitud, aga viina abil üles äratatud peavigastusega mees ütles, et ta nägi, kui Jürka ehk Vanapagan selle sealt ära võttis. Mehed ja Riia siis piilusid kirstupraost sisse ja nägidki paari helkivaid siniseid silmi kirstus. Nüüd hakkas meestel matmisega kiire. Teel seoti veel kirst nööridega kinni. Surnuaias lasti Riial kolm korda mulda alla visata, kuid siis hüppas hauast välja must kass, sinised silmad läikimas ja jooksis haudade vahele minema, sinine suitsujutt taga, mis kohe kadus
Avaskulaarset nekroosi esineb tavaliselt reieluu kaela, lodiluu, kontsluu (os talus) või kuuluu (os lunatum) murru tagajärjel. • Myositis ossificans (luustuv müosiit- seisund, kus lihaskoes tekib luukude). Esineb tavaliselt pärast küünarliigese piirkonna suprakondülaarmurdu (põndaüline), kuid võib esineda ka teistes liigestes, spetsiifiliselt puusas, õlas, põlves. Probleem esineb tavaliselt parapleegia või peavigastusega patsientidel, kus passiivseid liigutusi ja venitusi teostatakse regulaarselt, sageli pinges lihase või suurenenud lihastoonuse tingimustes. Pärast tõsist traumat võib tekkida liigese pehmetesse kudedesse lubjastunud mass, mida seostatakse tugeva posttraumaatilise verevalumiga. Kuna tõsiselt usutakse, et passiivsed liigutused või venitused võivad põhjustada kudede müosiiti (lihaspõletikku), siis paljud füsioterapeudid ei kasuta passiivseid venitusi küünarliigeses
annaabi.ee 
