talvisel perioodil. Sordid Acilia f1 100% emasõitega pikaviljalise kurgi sort kasvatamiseks nii küttega kui ka kütteta kasvuhoonetes igal aastaajal. Taim on tugevakasvuline, mitte väga lühikeste sõlmevahedega. Lehestik on õhuline, jättes ruumi ka kõrvalharudele.Viljad on ühtlased, silindrilised, kergelt ribilised ja läikiva tumerohelise koorega kogu saagiperioodi jooksul. Vilja pikkus 33- 37 cm sõltuvalt sellest, kas kasvab peavarrel või kõrvalharul. Hea koristusjärgse säilivusega. Suhteliselt varajane ja väga kõrge saagipotentsiaaliga. Resistentne lad.k. Cladosporuin cucumerinum, Corynespora cassiicola, tolerantne Spaerotheca suhtes. 4 Activa f1 Professionaalsele kasvatajale mõeldud pikaviljalise kurgi sort kasvatamiseks esimesel poolaastal. On märkimisväärselt saagikam kui teised turul olevad sordid. Activa moodustab
Kurkide kasvatamisel kilekasvuhoones on tähtis taime õige kujundamine, muidu ei saa me loodetud saaki, vaatamata sordi iseloomustusele. On vaja arvestada, et hübriididel on emasõied millest moodustuvad viljad peavarrel, tavalistel sortidel asuvad nad külgvõrsetel. Kuna kasvuhoonetes me kasvatame põhiliselt partenokarpseid hübriide tuleb seda kindlasti arvestada taime kujundamisel. Pikaviljalistest on enam levinud "Zozulja", "Aprelski", "Ivana", "Darina", "Emelja" jt. Nad on saagikad, varajased, nende viljad sobivad salatite valmistamiseks. Lühikeseviljalistest partenokarpsetest hübriididest enamlevinud- "Klaudia", "Marinda", "Bianka", "Vilma", "Maða" jt. väga heade
Maapealne vars puudub. Maa all on jänesekapsal peenike ja harunev risoom. Paljuneb enamasti roomava risoomiga. Risoomi alalehed on lihakad ja varuainete rikkad. Pikaraolised õied on valged ja punasesoonelised ning avanevad mais-juunis. Laanik Laanemetsa all leidub alati samblaid. Üks tüüpilisemaid on laanik. Juba nimi laanik ütleb, et see samblaliik kasvab tihti laanemetsas. Samblavaibast välja tõmmatud laanik meenutab välimuselt kuuske. Hargnevad lehevarred paiknevad peavarrel korrustena ning igal aastal kasvab juurde uus korrus lehti. Laanikutaimed asuvad tihedasti üksteise kõrval ning teiste taimede seemned ei pääse siin maapinnani ega saa hakata idanema. Ainult laanikuvaip üksi laiendab oma valdusi. Laanelill Laanelille nimi viitab selle kauni lille kasvamisele suurtes laantes. Teda võime kohata pea igas veidigi niiskemas metsas. Laanelille õied on tähekujulised. Lille iseloomulikule välimusele
Maapealne vars puudub. Maa all on jänesekapsal peenike ja harunev risoom. Paljuneb enamasti roomava risoomiga. Risoomi alalehed on lihakad ja varuainete rikkad. Pikaraolised õied on valged ja punasesoonelised ning avanevad mais-juunis. Laanik Laanemetsa all leidub alati samblaid. Üks tüüpilisemaid on laanik. Juba nimi laanik ütleb, et see samblaliik kasvab tihti laanemetsas. Samblavaibast välja tõmmatud laanik meenutab välimuselt kuuske. Hargnevad lehevarred paiknevad peavarrel korrustena ning igal aastal kasvab juurde uus korrus lehti. Laanikutaimed asuvad tihedasti üksteise kõrval ning teiste taimede seemned ei pääse siin maapinnani ega saa hakata idanema. Ainult laanikuvaip üksi laiendab oma valdusi. Laanelill Laanelille nimi viitab selle kauni lille kasvamisele suurtes laantes. Teda võime kohata pea igas veidigi niiskemas metsas. Laanelille õied on tähekujulised. Lille iseloomulikule välimusele
On sorte, mille vars võib haruneda mitmeks väiksemaks, neist iga haru otsas kaunis õis. Sõltuvalt emasibula suurusest ja sordilistest omadustest võib nõnda kasvada 3 - 7 haru. Mitmevarreliste tulpide kõrgus ja õie suurus kõiguvad märkimisväärselt. Väikeste õitega ja hästi madalad, kuid väga varajased õitsejad on botaanilised mitmevarrelised tulbid, nagu T. tarda, T. turkestanica. Lihtõieliste tulpide rühma tunnustega on sellised mitmevarrelised sordid, mille peavarrel olev õis on märkimisväärselt suurem kõrvalharude otsas olevatest õitest. Nende lillede kõrgus võib olla vahemikus 35 - 75 cm. Nad on väga dekoratiivsed, sobides hästi lõikelilleks ja potis kasvatamiseks. Tuntumad sordid on Happy Family, Georgette, Orange Bouquet. Greigi rühma tunnustega mitmevarrelised sordid on Compostella ja Toronto. Haruneva varrega on ka praestans grupi tulbid, mis looduslikud kasvavad Kesk - Aasias. Nad on ilusad istutatuna gruppidesse ja/või pottidesse
annaabi.ee 
