Vaatamata kaubandusvõrgu arengule (Lisa 1.) ja kaubandusressursside kasvule ei olnud võimalik kiiresti rahuldada erikontingentide vajadusi. Suurenes tootmis-, ehitus- ja transpordiettevõtete töötajate arv. Nende varustamiseks loodi ettevõtete juurde töölisvarustusosakonnad (TVO). 1946. aasta alguseks oli neid juba sadakond. Töölisvarustusosakonnad allusid üleliidulistele rahvakomissariaatide(teede-, keemia-, metallurgia-, söetööstused) töölisvarustuse peavalitsustele. Töölisvarustusosakondade alluvuses olid kauplused, kaubandus-kokkuhoiubaasid ning ettevõtete territooriumil tegutsevad sööklad ja einelauad. 12 Esimestel sõjajärgsetel aastatel taastati ka tervisehoiu-, kultuuri-, ja siderahvakomissariaatide jaevõrk, kus müüdi ravimeid, raamatuid, ajalehti, ajakirju. Hulgikaubanduse tugevdamiseks moodustati liidulised ja vabariiklikud toidu- ja tööstuskaupade hulgiorganisatsioonid
pragmaatilisus. 19. saj. I veerandil kehtis korraldus säilitada kõik ametlikud dokumendid (kuni 1825). 1840. aastateks olid arhiivid ülekoormatud. 1845. a anti välja siseministri käskkiri "Kubermanguvalitsuse asutused", milles loetleti 10 kategooriat dokumente, mis kuulusid hävitamisele. 1848. a tehti otsus vastava ekspertiisikomisjoni moodustamiseks, kes otsustab, mida võib hävitada. 1860. aastatel delegeeriti ekspertiisiõigus reale ministeeriumitele ja peavalitsustele (nt sõja-, finants, posti, hariduse...) ja kubermangu valitsustele (materjali saadeti hulgaliselt paberivabrikutesse). 1880. aastatel delegeeritakse ekspertiisi teostamine järjest madalale igas riigiasutuses tuli kindlaks määrata ametnik, kes teab, mida vaja hoida, mida mitte. Ekspertiis arvestas vaid ametkondliku huviga, ajalugu oli nende jaoks täiesti ebaoluline. Keskmiselt jäeti kubermangude arhiivides säilitamiseks alles u 4% arhiivimaterjalidest, rohkelt hävitati
Esimesel iseseisvusajal oli Eestis naispolitseinik erandlik nähtus. Politseitöö oli ikkagi eelkõige meeste töö, see oli ohtlik, nõudis suurt füüsilist vastupidavust. (2: 16) Politsei palgad Miilits oli asutatud omavalitsuste poolt ja allus majandusliku külje pealt omavalitsustele, administratiivselt aga siseministeeriumile. Alguses maksis miilitsale palka omavalitsusasutus , hiljem peale politsei korralduse määruse (RT nr 4/5 -1920) kehtestamist sai palgamaksjaks riik politsei peavalitsustele antud krediidist. Esimesed palgad 1918.aastal olid: Miilitsaülem 700 marka kuus Jaoskonnaülem 500 marka kuus Rajooniülem 325 marka kuus Kordnik 275 marka kuus 1919.aastal palgad tõusid alljärgnevate normide piirides: Miilitsaülem 1100 -1500 marka kuus Jaoskonnaülem 800 - 1050 marka kuus Rajooniülem 500-800 marka kuus Kordnik 450-700 marka kuus
annaabi.ee 
