Ta vormistati tööle algul KGB Leningradi oblasti peavalitsuse sekretariaati, see järel töötas umbes viis kuud (esimeses osakonnas, st kaadriosakonnas) Teise peavalitsuse (välisluure) süsteemis, Putini sõnul vastuluure allosakonnas. 1976. aastal õppis ta veebruarist juulini Leningradis Ohtas lühiajalistel operatiivkaadri ümberkoolituste kursustel ("401. kool"), kus valmistati ette välisvaatlusega tegelevaid töötajaid. Pärast seda töötas ta 1977. aasta alguseni KGB Leningradi peavalitsuses enda sõnul vastuluure alal, tegeldes välismaalastega, endiste kolleegide sõnul aga "viiendas teenistuses", mis võitles ideoloogiliste diversioonidega. Ta tutvus seal Sergei Ivanoviga, kes töötas samas allosakonnas. Putin viidi üle Esimese Peavalitsuse (välisluure) süsteemi. 1979. aastal lõpetas ta aastased ümberkoolituskursused Moskvas Dzerzinski-nimelises KGB Kõrgkoolis Varsonofjevski põiktänaval . Pärast seda töötas ta
asutamise seaduse eelnõu. Seadus võeti vastu 05.jaanuaril 1920. Selle seaduse järgi oli kriminaalpolitsei ülesanne spetsialiseerumise põhimõtet järgides üksnes kuritegude avastamine (selleaegse kõnepruugi järgi - kuritegude avalikuks tegemine). Kriminaalpolitsei korraldamisel loodi kriminaalpolitsei peavalitsus ja kohtadele 12 kriminaalpolitsei osakonda. Peavalitsus allus kohtuministeeriumile. Seda juhtis J.Kuus endisest kriminaalmiilitsa peavalitsusest. Kriminaalpolitsei peavalitsuses moodustati 1920. Aastal ka kuritegevuse statistika ja karistusteadete toimkonnad. 1920.aastal oli Eestis 285 kriminaalpolitseiametnikku. Lisa 7: "Tabel politsei koosseisude kohta 1919.a. kuni 1933.a" Äsjaloodud kriminaalpolitseil polnud nõutavat erialast ettevalmistust ega ka praktikat. Ka ei tuntud oma tööpiirkonda. Ainult mõni üksik oli töötanud varem Tallinna või Tartu kriminaaljaoskonnas. Kuid ka nende ettevalmistus oli puudulik.
Stiililt võiksime asetada teda "Biedermeieri" alla, klassitsismi mõju annab end siin tunda veel kaunis tugevasti. Juba üldkompositsioon on kaunis maitsekas; ka on aknaraamitused ja profiilid joonistatud kaunis selgelt ja puhtalt; fassaadi elustamiseks aitab kaasa paiguti maitsekalt asetatud rustika. Igatahes on küll veel küsimus mil määral võib Winklerit lugeda selle ehitise autoriks. Sest Tartus valmistatud kavandite juures võeti ette Peeterburis (teede ja avalikkude ehitiste peavalitsuses) tihti väga kaugele ulatavaid parandusi ja muudatusi ning see sündis ka Winkleri kavandiga. Ülikooli arkiivis on säilinud selle ehitise fassaadi joonis, millel leidub märkus, et ta on valmistatud teede ja avalikkude ehitiste kavandite ja eelarvete departemangu II. jaokonnas, kuna Tartust saadetud projekti fassaad leiti olevat inetu. Autorina on selle kavandile alla kirjutanud arkitekt Sudan (). Kas selle Peterburi arkitekti töö
annaabi.ee 
