pealelõunal saabusid dessantväelased Tallinna ja hõivasid Tallinna teletorni. Vabatahtlikud asusid julgestama Toompead, raadio- ja telemaja. Rahvarinne korraldas Vabaduse väljakul miitingu, kus nõuti Eestile iseseisvust. Mõisted, mida on vaja teada (ülesanded, tegevusaeg üldiselt, kellele allus või kes talle allus) Institutsioonide ajaloo allikad: aadressraamat, koodeks, kronoloogiline seadustekogu, põhiseadus, põhikiri Tsaariaeg: 1. Kuberner, kubermanguvalitsus Ministeeriumid ja peavalitsused olid täitevvõimuks Vene impeeriumi keskvalitsuses. Siseministeeriumi juurde kuulusid kuberner ja kubermanguvalitsus. · Kuberner viib ellu valitsuse ja keisri tahet. Jälgib, et kubermangus oleks seadused täidetud ja avalik kord tagatud. Korra hoidmiseks oli õigus appi kutsuda sõjavägi. · Kubermangu valitsus vastutab kuberneri ja keskvalitsuse ülesannete täitmise eest. 2. Riigiduuma Riigiduuma (parlamendi alamkoda) ja Riiginõukogu (ülemkoda) moodustasid alates 1905
Kodakondsusesse vastuvõtmine (valitsus) Rahvakomissaride Nõukogu / Ministrite Nõukogu Jossif Stalin: „Rahvakomissaride Nõukogu esimehe tähtsaim ülesanne seisneb selles, et ta peab igapäevases praktilises töös viima ellu partei direktiive, mille väljatöötamisel ta isiklikult osaleb.“ Liiduvabariigi täitevvõimu (riigihalduse) organisatsioon Ministrite Nõukogu Ministrite Nõukogu Asjadevalitsus Ministeeriumid, komiteed, peavalitsused, valitsused, komisjonid: o Ülemliidulised (NSVL ainupädevus) o Liidulis-vabariiklikud (ühispädevus) o Vabariiklikud (liiduvabariigi pädevus) ENSV Ministeeriumide jaotus alluvuse järgi Liidulis-vabariiklikud 1973. aastal 19 Siseministeerium Välisministeerium Rahandusministeerium Tervishoiuministeerium Haridusministeerium alates 1966 Jt Vabariiklikud 1973. aastal 5
Kõik ettevõtted alates suurtest ja lõpetades pisikestega, allutati riiklikule tsentraliseeritud juhtimisele. Kõik tööstusettevõtted allusid Kõrgemale Rahvamajandusnõukogule (KRMN), mille eesotsas oli enamlane Aleksei Rõkov. Muutus ennenägematuks bürokraatlikuks monstrumiks. Selle keskaparaadi moodustasid kodusõja lõppedes rohkem kui 20 mitmesugust peavalitsust, mis allutasid endale terve tööstusharu- suhkrutööstuse, metallurgia ja söe tootmise peavalitsused jne. Nõukogusid moodustati ka kõikvõimalikel madalamatel tasanditel. Rõkov oli kõige mõjukam isik Vm majandusasjade juhtimisel, aga üks isik ega peavalitsuste juhatajad polnud võimelsied kogu tööstust juhtima. Kodusõja lõpuaastateks sai selgeks, et enamlaste partei juhtkonnas varem esinenud erimeelsused riigistamise osas lõppesid, riigikapitalism sai ainsana eluõiguse. Kodusõja lõpuks oli kogu tööstus
annaabi.ee 
