Assuri linn, kus tol korral valitses Ismedagan, püüdis koguni toetuda liidule, mille ta sõlmis Mari kuninga Zimrilimiga, kuid viimane otsis tuge Hammurapilt. Niivisi võis Hammurapi, kes alistas lõunas Isini ja Uruki ning toetus Mari riigiga sõlmitud liidule, välja astuda teiste vaenlaste vastu. Oma kolmekümnendal valitsemisaastal alistas Hammurapi Subartu (valdkonna Põhja- Mesopotaamias), vallutas Esnunna (tugev linnriik Dijala rannikul) ja sööstis kolmekümne esimesel aastal oma peavaenlase Rim-Sini vastu. Selle pealinn Larsa vallutati. Hammurapi võidud sundisid Mari kuningat Zimrilimit hoolitsema ka oma julgeoleku eest. Ta hakkas koondama pealinna oma vägesid, kes olid võidelnud kõrvuti Hammurapi vägedega. Saades kuulda Zimrilimi reetmises (või lihtsalt oli tal niisugused kombed, meenutagem, kuidas ta algul oli liidus Larsaga ja pärast vallutas selle linna), suundus Hammurapi Marisse ja alistas selle kolmekümne kolmandal aastal
Sellega astuti välja kristliku asketismi vastu, mida oli eriti rõhutanud katoliku kirik. 2.1. Voltaire (1694-1778) Valgustajate vanema põlvkonna suurim ideoloog oli mees , kes inimkonnale on tuntuks saanud Voltaire'i varjunime all. Tema tegelik nimi oli François Marie Arouet (1694-1778). Voltaire'i on nimetatud filosoofide patriarhiks, kuid ta oli ka poeet, kirjaniks, dramaturg , ajaloolane ja jurist. Kesksel kohal tema ühiskondlik-poliitilises tegevuses oli võitlus peavaenlase ehk katoliku kirikuga. Tema usk kõrgema olevuse olemasolusse on küsitletav , kuna temalt on pärit nii lause ,, Purustage koletis!" , kui ka ,, Kui Jumalat ei oleks, tuleks ta välja mõelda". Poliitilise ideoloogia väljatöötamisel lähtus filosoof loodusõiguse teooriast, mille kohaselt peab inimühiskond lähtuma loodusseadustest. Tema arvates oli õiglane selline ühiskonnakord, mille aluseks oli omand ja vabadus. Voltaire rõhutas küll enamasti isikuvabadust , kuid
ajaloolised põhjused: erinev ajaloonägemus – kindralid ei suutnud leida ühisttööd; üksteise süüdistamine vabadussõja ajal sõjalised põhjused: kaitsedoktriini erinevus – segasid doktriinid olid erinevad: Eesti- eeldav vaen idast-kaitseme rannikut(koos Soomega) ja idapiiriPetseris ehitati välja kaevikute süsteemi; Läti pidas vaenu Saksamaalt ja Venemaalt – ei suuda seda kaitsta, nemad koondavad kaitse Riiale ja ootavad abi. poliitilised põhjused: ebaselgus peavaenlase osas + erinev geograafiline asend Eesti ja Soome koostöö Soome lahe sulgemise kava - punalaevastik ei tohi pääseda Soome lahele. (miiniväljad keskel ja allveelaevad) poliitilise koostöö puudumine- 1939, kui saanuks vastu hakata, siis seda ei tulnud Rahvasteliidu tegevus Positiivsed ilmingud: (kui selgus, et sõda on tulemas, Rahvaste Liidu süsteem ei toimi) Johan Laidoneri tegevus Türgis, Nikolai Köstneri tegevus RL rahandusorganites 27
annaabi.ee 
