Elatisraha hankis helilooja peamiselt muusikatundidega. Samal ajal oli ta ka Hugo Treffneri gümnaasiumi ja A. Puskini nimelise tüterlaste gümnaasiumi muusikaõpetajaks. Sageli esines R. Tobias pianistina ja andis orelikontserte. Tihti ilmusid ajalehtedes tema publitsistlikud artiklid ja kontserdiarvustused. Elu Tartus ei suutnud aga Tobiast kuigi kaua köita, Tobiase eesmärgiks oli Lääne- Euroopa. 1908. a. algul lahkus ta Tartust lõplikult. Tema esimeseks peatuspunktiks oli Pariis, kus ta viibis paar kuud, mida kasutas maksimaalselt enesetäiendamiseks. Tobias käis sümfooniakontsertidel ja ooperietendustel, tutvus igakülgselt nii muusikaelu kui ka kaasaegse muusikaliteratuuriga. 1908. a. kevadel lahkus ta Pariisist, peatus Münchenis, Prahas ja Dresdenis ja elas siis pikemat aega Böömi linnas Teplices, kus valmis 1909. a. oratoorium "Joonas". Samal aastal asus ta Leipzigi, kus avanes võimalus oratooriumi Andrease kirikus kohalike jõududega ette kanda.
Eesmärgiks oli nõtkus ja kergus. Suuremõõtmelise sõjalaeva ehitamisele kulus tosinkonna tamme puit (kuigi eriti põhja pool valmistati mõnikord laevad ka männipuust). 10 4 Maadeavastused ja suhted teiste rahvastega Varakeskaja lõpupoole tegid viikingid suurimaid maadeavastusi. Maapuudus ja ka teised põhjused viisid neid kaugemale põhja. Esimeseks peatuspunktiks seal sai Island. Norra kolonisatsioon Islandil algas umbes 874. aastal, mil loodi esimene Põhja-Euroopa vabariik. Sealse ennenägematu valitsemissüsteemi eesotsas ei olnud mitte ainuvalitseja, vaid 36 kohalikku vanemat, kes esindasid igaüks oma kodukohta ja kogunesid kord aastas vabaõhukärajatele, mida nimetati Althingiks. Viikingiretked jagunesid üldjoontes Lääne- ja Idateeks. Lääneteel liikusid peamiselt
oli avastatud. Avastusretked jätkusid ka Ameerika kontinendil. 1497. aastal jõudis Inglismaa lipu all seilanud itaallane Giovanni Caboto Labradori või Newfoundlandi rannikule Põhja-Ameerikas. 1500. aastal sattus portugallane Pedro Alvarez Cabral teel Indiasse kirdetuulte ja hoovuste mõjul tänapäeva Brasiilia rannikule. Tänu Cabrali eksitusele sai Brasiiliast Portugali valdus, kus valitseb tänini portugali keel. Siitpeale jäi Brasiilia rannik purjelaevade ajastu lõpuni peatuspunktiks teel Lõuna- Aafrikasse. Nüüd hakkas ka hispaanlastele selgeks saama, et Indiasse pole nad siiski jõudnud. Arvamuse, et avastatud on hoopis uus manner, käis esimesena välja Itaalia geograaf Amerigo Vespucci. Tema järgi saigi uus manner nimeks Ameerika. 1513 ületas hispaanlane Vasco Nuñes de Balboa Panama maakitsuse ja jõudis esimese eurooplasena Vaikse ookeanini. Sellega sai lõpliku kinnituse, et Ameerika näol on tegemist uue kontinendiga
annaabi.ee 
