Hellensitlik kirjandus tekkis polisliku korra lagunemise ja paljusi rahvaid ühendava Aleksander Suure riigi moodustumise ajal. Peamine viljelemise koht oli demokraatliku polise asemel monarhi õukond ja see määras kirjanduse sisu. Teadmine, et sõltutakse kuulsast minevikust, viis mineviku järeleaimamisele, keelelisele klassitsismile ja nn. õpetatud luuletaja (poeta doctus) tekkele. Uut laadi kirjanduse vajadus pani aluse uutele kirjandusvormidele. Hellenistliku kunstistiili peatunnused on ehitus- ja kujutava kunsti põimumine, skulptuuri ja üksikhoone ning arhitektuuriansambli kujundamine koos ümbritseva alaga. Selles kajastus ühiskonnaelus toimunud muutus: linnriigi asendumine ulatusliku ala hõlmava riigiga. Sise- ja väliskujundus eristusid üha suuremal määral, iseloomulik oli looduses ja ühiskonnas toimuva ratsionaalne mõtestamine. Siiski kasutati ka mütoloogilist suzeed, näiteks Pergamoni altar. Pelgulinna Gümnaasium HELLENISM Referaat
uusi norme looma ja kehtestama, mis oli riigi õigusloome. Neid õigusnorme asus riik tagama tema käsutuses olevate sunnivahenditega. Neid norme hakati kutsuma õiguseks. Veresuguluse tavad ja käitumisreeglid hakkasid kaduma. Oli ka võimalik, et neid lihtsalt muudeti või võetigi vastu nii, nagu nad olid kirjas. Sellegipoolest muutusid tavad uues riigis võrreldes riigieelse ühiskonnaga, kus kehtisid tavad, mis olid olnud juba esivanemate ühiskondadest. Kui me võtame riigi peatunnused, siis nendeks on avalik võim, territoorium ning rahvas. Territooriumil kehtib selle riigi avalik võim ning territooriumil elab rahvas, kes on riigivõimuga seotud. Seega on riik erilisel viisil organiseerinud rahvas, kes teostab teataval territooriumil suveräänset võimu. Suveräänne võim ongi riigivõim. Riigivõimu suveräänsus tähendab täielikku välispoliitilist sõltumatust teistest riikidest ja võimu ülimlikkust sisepoliitilses elus
Tuntud vana on parem kui tundmatu uus. Parajus ja mõõdukus on kõiges parim taktika. Rikkad ja vägevad võivad endale palju lubada, kuid Jumal ei lase pikka puud taevani kasvada ja kõrgelt kukkudes saab kõva hoobi. Loomulikud väärtused -- esmajoones tarkus ja hea tervis -- on vanasõnades hinnatumad kui vara ja rikkus. Kõige taunitavamad pahed on need, mille tõttu inimene ise endale kahju teeb: pillamine, rumalus, kurjus. Kui püüda vanasõnade mailmavaatelised peatunnused üldistavateks märksõnadeks kokku võtta, siis oleksid need märksõnad: pessimism, egotsentrism ja enesekaitse, konservatism ja mõõdukus. 13