Kohalikuks kevadiseks ,,suursündmuseks" on jääminekuajal kaugematest küladest ja linnadest tulevate parvetajate sõitmine hõisete saatel mööda jõge mere poole. Nii novell algabki kevadise jäämineku kirjeldusega. Tihtipeale käivad omavahel mitte suhtlevad Mall ja Loki jõe kallastel vaatamas, kas parvepoisse juba ei ole tulemas, seekord tulevad nad kuidagi eriti kaua aega. See aasta on veel iseäralik selle poolest, et parvepoisid ei tee peatust, neil paistab kiire olevat. Peatumiskoht on olnud jõukamate Habahanneste juures, kust nad ostavad leiba ja piima ning lõõgastuvad, mängides harmoonikat*. Kui Mall on parvepoistega palju suhelnud ja tihtipeale ka linnas käinud, siis Loki on vastupidi väga paikne ja pole parvepoistega suhelnud, selle eest hoiatab teda ka konservatiivne isa. Ühel päeval märkab Loki jõel oskamatut parvetajat, kes näeb parve juhtimisega suurt vaeva, see on Toomas Nipernaadi, kes vastandub teistele parvepoistele sellega, et tal
(vähemalt kord nädalas) külastatavate kohtade (kirik, kauplus, polikliinik jne) vahetus läheduses asuv ala. Suvilatesse ja maakodudesse sõitmist loetakse turismiks. 1 Reisimine on laiem mõiste kui turism. Reisimine on liikumine ühest kohast teise 3 reisikomponendi alusel: reisimotiiv, liiklusvahend, peatumiskoht. Reisimine võib olla vabatahtlik või mittevabatahtlik. Reisija on inimene, kes reisib kõikvõimalikel põhjustel. Reisijad on: · seotud tööalanse pendelliikumisega · rändrahvad · transiitreisijad · pagulased · relvajõudude liikmed · konsulaatide töötajad · diplomaadid · ajutised ja alalised immigrandid. Ühepäevakülastaja on isik, kes külastab väljaspool oma igapäevast elukeskkonda asuvat
2 j¨argnema, j¨argmisena tulema, 6 mingi tegevuse ajale viitav, tookord 異字同訓 j¨argmisena olema《動詞》 ⇒ 接 — 《名詞》 つぐ VERB 7 o¨ o¨ majas olema, u¨ heks o¨ o¨ ks peatuma, 3 j¨argnevalt《副詞》 laagris olema《動詞》 4 j¨arjestus, j¨arjestatus, kord《 名 詞 》 8 peatumiskoht, koht《名詞》 義類 ⇒番 技 キ〔漢〕 ギ〔呉〕 たくみ〔訓〕 わざ〔訓〕 ¨ OKE LO ¨ 7 SAGEDUS B . KANJI SHOHO 433 -1 324
annaabi.ee 
