perteiideoloogide soositud teooria. Võgotski arvates suudame me üksikisiku mõttetegevust mõista ainult siis, kui võtame arvesse selle aluseks olevaid sotsiaalseid protsesse. Võgotski pööras keelele enam tähelepanu kui Piaget, kuid lisaks rõhutas ta, et seda protsessi tuleb vaadelda ka konkreetse inimese kultuuri ning selles kultuuris olemas olevate tööriistade ja vahednite kontekstis. Piaget ei tohutanud keele kui kognitivse arengu pohilise allika tahtsust. Nii nagu 12 peatukis raakisime, oli tema arvamus, et keelt mojutasud tugevalt lapse kognitiivsed alusstruktuurid. Me oleme juba lahemalt vaadelnud uhte tema pohilistes eoreetilistest konstruktidest egotsentrismi Piaget viis Genfis Rousseau Instituudis libi ulatuslikke vaatlusi laste hulgas ning jareldas selle pahial, et peaaegu pooled olla 7-aastatte laste oeldud lausungitest olid egotsentrilise kone naitedi teiste sonadega, nad ei anna marku sellest, et lapsed oleksid puudnud teistega suhelda voi
Joonis 2.6 esitab olukorda kius GK kiiruse saadud impulside suhet T laienevad. Impullsid laienevad, ümarduvad ja sumbuvad kius kulgedes. Aeg T peab olema piisavalt suur,et nende vahet võib erisatada. Ehkki impulsid laienevad,et impulside koondumissagedus(f=1/T) ei tohi olla liiga suur. Ribalaius kirjeldab siin suurimat võimalikku kordumissagedust. 2.4.6 Numbriline auk Kiududele, eriti mitme laine kiule antakse tavaliselt ka numbriline auk NA. See on antud peatukis 2.1. Numbriline auk on oluline valguse juhtimisel kiusse ja tuuma,eriti mitme laine kiudude jätkamisel üksteisega. 22 3. Valguskaablid 3.1 Kaablistruktuurid Kaablistruktuuride ülesanne on katta kiude igasuguste koormuste eest,valmistamisel,transpordil, ladustamisel, paigaldusel ja kasutuse ajal. Eesmärgiks on ehitus, kus garanteeritakse kiu edastamisomadused kogu kaabli kasutamise aja jooksul (umbes 30 aastat). Lisaks kaablistruktuur
tarbimisele kuluvat osa, mis kulub nende poolt toodetavatele-müüdavatele kaupadele ja teenustele. Üldjuhul puudub ettekujutus selle kohta, kas see osa kasvab või kahaneb. Tarbimiseks mõeldud sissetulekute jaotumine on kogu majandusliku informatsiooni vundamendiks. Enamasti on ettevõttel just seda kogu vajalikust väliskeskkonna informatsioonist (sellest tuleb juttu neljandas peatukis) kõige lihtsam hankida.125 21. sajandi esimeste kümnendite jooksul hakkavad toimuma muutused nii trendides kui ka trendide sees. Sellest hoolimata ei pööra juhid ega majandusteadlased tarbimiseks kulutatavate sisse tulekute jaotumisele kuigivõrd tähelepanu. Tegelikult ei ole väga paljud sellest midagi kuulnud. Praktiliselt kõik majandusteadlased ja valdav enamus ärijuhte usuvad näiteks, et 20. sajandi suure majandusliku ekspansiooni taga olid majanduslikud jõud
annaabi.ee 
