Firmad ja organisatsioonid: Iirimaa astus 1955 ÜRO-sse ja 1973 Euroopa Majandusühendusse (praegu Euroopa Liit).Samuti on Iirimaa WTO,IMF-i liige. Rahvastik: Iirimaa on väike riik võrreldes teiste maailma riikidega.Nagu ees pool öeldud elab Iirimaal praeguste andmete järgi umbes 3 883 159 inimest. Iirimaa rahvaarv on üsna väike, aga väga palju iirlasi elab välismaal. Aastatel 1845-1847 tabas Iirimaad ränk kartuliikaldus. Kartul oli tollal aga iirlaste peatoit. Suures näljahädas suri peaaegu miljon inimest. Lootusetu olukord ja Briti võimude suutmatus seda parandada sundisid suurt osa iirlasi kodumaalt lahkuma. Nad rändasid eelkõige inglisekeelsetesse maadesse; näiteks Ameerika Ühendriikidesse, Austraaliasse või Kanadasse. Tänapäeval arvestatakse iga Iirimaal elava iirlase kohta 10 iirlast mujal maailmas. Iirimaa rahvastiku tihedus on 58,5 in./km².Võrreldes teiste riikidega: · Suurbritannia- 245,5 in/km² · Norra- 14 in
Sunnismaisusega aga muutub see tüliküsimuseks. Eriti jama 16saj. 1535 J. v Uexküll hukati, sest too tappis linna põgenenud talupoja. Jurisdiktsiooni küsimus. Deutsch ja undeutsch elasid erineva õiguse all. Pole eriomane vaid Liivimaale. Segregatsiooni algul väga polnud. Tõrjumine 14saj II poolel. Sotsiaalne surve alamkihtidele suureneb. Seesama ka mujal Euroopas. Erinevus selles, et siin sai keel sotsiaalse klassi märgiks. Bürgernehrung (peatoit) suurenes – eri seisustele kohustus neid ära elatada. Tsunftikohustus ka. Talupojad muutuvad sunnismaiseteks. Piirang abielude osas pole ka mitte etniline vaid sotsiaalne diskrimineerimine. Tegelikult oli olukord tsunftides leebem. Võeti vahel vastu ka eestlasi. Esmakohal sotsiaalne pingestumine, mis keskajal üldine. Liivimaal väljendatakse sõnavaraga, mis vihjab etnilisusele. Sots barjäär tähendas aga “rahvuse” muutumist. Oli norm rääkida mingis olukorras üht keelt,
ning rääkida. Peiete keskpunktiks sai viin, mille tähtsus ei ole kadunud tänapäevani. Kristlikud 13 kaanonid ei luba alkoholi peielauas, sest käesolevale matusetalitusele on tähtis mitte söök ja jook vaid palvetamine, mis juba iseenesest ei ole ebakaine olekuga ühtesobiv. Alkoholitarvitamise kombe hakkas levima pärast Teist maailmasõda ( 2004: 228).. Ammune vene peiete peatoit oli kutja, mis valmistati nisu- ja odrateradest ning meest. Terad sümboliseerisid peidetud elu ja usku tulevasse elluärkamisse ( 2004: 227), mesi sümboliseeris maiuspala, millega naudisklevad jumalakartlikud hingede taevariigis.15 Lisaks kutjale söödi peietel kõiksuguseid putrusid, kaera- või jõhvikakisselli, kalapirukaid, pannkooke. Põhja-Eestis on olnud traditsiooniliseks tavanditoiduks soolaga keedetud herned ja oad. Lõuna-
annaabi.ee 
