nii kummaline, miks keegi üldse peaks niisugust küsimust küsima. See tundub mulle kuidagi solvav, kuigi ma ei tea elu ilma Eesti Vabariigita. Siiski Vabariik, meie Isamaa, eestlaste ühtekuuluvus, demokraatia, imeilus eesti keel ja loodus tähendavad mulle piisavalt palju, et olla kindel, et elu ilma Eesti Vabariigita mina ei soovi. Paelus, ideaalsus, mille poole püüeldakse on vajalik, et ehitada ühiskonda või riiki. Eesti Vabariik on taasloodud, kuid sellel puudub sisu ja ideoloogia. Peasuundadeks kujunesid kiire ühinemine Euroopa Liiduga ja liberaalse turumajanduse radikaalne variandini jõudmine. Esimeseks oli vaja aga eestlaste õigustest loobumine ning rahvusidee taandumine. Sel hetkel on Eesti rahvas väga väike, turvatunne puudub elades hiigelrahva kõrval. Ideoloogiliseks loosungiks tõusis „Saagem rikkaks, saagem jõukaks!“ kuigi rikkaid saab olla ühiskonnas vaid väike osa. Tekkis püüd oma riiki arendada. Üheks probleemiks oli riigikontroll, maksuamet, kaitse- ja
maastikuaiaks. Maastikupargi ajaloolised eelkäijad: Mesopotaamia aiad ja Pärsia jahipargid, Antiikaja pargid ja pühad salud/hiied, Keskaja Euroopa looduspargid jahialad linnalähedasemad metsad, Renessanssaja puhke- ja jahipargid. Venekeelsetes allikates on maastikupargi ja vabakujulise aia areng arhitektuuristiilidega: klassitsism ja romantism. 17. Inglise aed 19.-20. sajandil. Eklektika ja regulaarstiil. 18.-19.saj algul Inglise maastikuaia/pargi arengu peasuundadeks on vabakujuline, hiina/inglise stiil, pastoraalne, pitorestkne maastikukujundus. 19.sajandil arenesid välja avaliku haljasala ja linnamaetsa/puiste mõõtmed. Linnade kasv tõi kaasa aedlinnade planeerimise vajaduse. Pargiarhitektuuri said iseloomustama puiesteed ja promenaadid. Tähtsalt kohal püsis uute taimede aklimatiseerimine. 19.saj on klassikalise aiakunsti arengu lõpp-staadiumiks ning modernismile eelnevaks perioodiks.
puutejoonel, -punktis või lõikejoonel. Kui teatud maa-ala kaart on jaotatud eraldi kaardilehtedeks, siis võib osutuda, et suuremal osal kaardilehtedest ei ole üldse sellist kohta, kus peamõõtkava täpselt kehtiks. (lk 34) 10. Kirjelda projektsiooni peasuundade mõistet Igas ellipsoidi punktis eksisteerivad kaks ristuvat suunda, mille puhul mõõtkavad on ekstreemsed. Nimetatud suunad ristuvad ka projektsioonis ja neid nimetatakse peasuundadeks. (lk 39) 11. Kirjelda kaardiprojektsiooni põhivõrgu mõistet Üldjuhul ksutatakse kaartide koostamisel geograafiliste koordinaatidega φ ja λ meridiaanide ja paralleelide ortogonaalset võrku. Sellele võrgule vastab projektsioonis meridiaanide ja paralleelide võrk, mida nimetatakse põhivõrguks. Kuna väga paljudel juhtudel põhi- ja normaalvõrk kattuvad just polaarprojektsioonis, vaatleme
annaabi.ee 
