Linnade isesesivumisega seoses said linnad õiguse luua õigust. Nt lüübeki kui hansalinnade õigus. 13. KODIFIKATSIOONID JA ROOMA ÕIGUSE RETSEPTSIOONID kodifikatsiooni mõiste seotud J.Benthami nimega. Kõige rohkem kodifikatsiooni sündis valguststusajastul. 12-13.saj algasid mandril protsessid, mida kutsustakse rooma õiguse ülevõtmiseks ehk retseptsiooniks. Selle põhjuseks oli õiguse killunemine paljudeks lokaalõigusteks ja protsessinormide puudulikkus. Pearetseptsiooni juhatasid sisse 2 saksa juristi, kes õppisid itaalia ülikoolis rooma õigust tema kommentaaride kaudu. Oluline on, et rooma õiguse retseptsioon võimaldas ühe ainevaldkonna õigusliku materjali kokku koguda ühte seadustikku ehk kodifikatsiooni. Rooma õiguse mõju tulenes sellest, et valitsejatele oli Corpus iuris civilise kompaktne kuju meelepärane ja teisseks oli seal nii palju omavahel vastuolus olevaid sätteid, et igaüks sai sealt endale meelepärast välja lugeda.
lääniõigusest linnaõigus. Linnade raed said õiguse luua õigust. Linnaõigus arenenum, sest linnade majandus arenenum ja komplitseeritum. 1.3. Kodifikatsioonid ja valgusajastu loomuõiguskoolkond 16. saj tõrjus seadusõigus Kontinentaal-Euroopas tavaõiguse kõrvale 12. ja 13. saj algasid rooma õiguse retseptsioon ehk ülevõtmine põhjusteks õiguse killunemine paljudeks lokaalõigusteks ja protsessinormide puudulikkus, poliitiline taust peitus absolutismis. Nn pearetseptsiooni juhatasid sisse saksa juristid, kes Itaalia ülikoolides õppisid rooma õigust Saksamaal loodus Riigikohus (1495) juhindus oma tegevuses juba nn ühtsest õigusest, st rooma õigusest ja kanoonilisest õigusest. Oluline on, et rooma õiguse retseptsioon võimaldas ühe ainevaldkonna õiguslikku materjali kokku koguda ühte seadustikku (kodifikatsiooni). Rooma õiguse mõju ei tulene pikast edumaast ja kergest võimalusest edasiarendamiseks
Nimelt algasid juba XII-XIII saj. mandril protsessid, mida nimetatakse rooma õiguse retseptsiooniks e. ülevõtmiseks. Selle kaks peamist põhjust olid õiguse killunemine paljudeks lokaalõigusteks ja protsessinormide puudulikkus. Kindlasti oli praktilisel retseptsioonil ka poliitiline taust, mis peitus absolutismis. Varajane retseptsioon (Barbarossa katse retsepteerida Corpus iuris civilis) jäi edutuks. Nn. pearetseptsiooni juhatasid sisse saksa juristid, kes Itaalia ülikoolides olid õppinud rooma õigust tema kommentaaride kaudu. Nende stuudiumi põhiliseks allikaks oli algul Francesco Accursio (surn. 1263) glossa magna või ordinaria, hiljem postglossaatorite Bartoluse (surn. 1357) ja Balduse (surn. 1400) tööd. Bartolus ja Baldus on ühtlasi dogmaatilise jurisprudentsi rajajad. Saksamaal asuti peale õpingute lõpetamist tööle valitsusametnikena, kohtunikena ja mujal. Koolitatud ja haritud